antropoloogia jaoks edasiarendust nii Flaherty lavastatud reaalsuse ja filmitavate protsessi kaasamise praktikast kui Vertovi teadvustatud arusaamast, et kaameraga edasiantav tõde reaalse maailma kohta pole kunagi üheselt samastatav tegeliku reaalsusega (film esitab oma tõe)25. Rouch'i iseloomustav jagatud antropoloogia tähendas aktiivset suhtemist nendega, keda jälgiti ning filmitegija antud juhul ei olnud mitte passiivne eemalolev vaatleja (nagu samal ajal Ameerikas prevalveerinud lähenemine cinéma vérité'le26), vaid suhtlemine filmijate ning filmitavate vahel oli osa protsessist, filmitavate tagasiside ülesvõetud materjali kohta kajastus lõpp-produktis.27 Etnofiktsioon kui filmizanr Rouch'i loomingus sai alguse tema taotlusest tuua vaatajateni ka oma tegelaste sisemaailm ning ainuke viis kuidas seda 19 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 36-37. (Minu tõlge S.V.) 20 ibid, lk 4 21 Guynn, William (ed.), 2011
Seda võib seostada ka pikaajalisema euroopa idealismiga, mis läheb tagasi 19nda sajandi keskpaika. Kommunism, sotsialism, heaoluriigi mudel- kõik nad jagavad samu väärtusi, ehk ühiskondliku vastutust nii individualistliku kui ka ühiskonna heaolu eest. Rahvusülesusest rääkides on olnud 2 põhilist vaadet. Üks on niiöelda Ühendriikide Euroopa, mis oleks Ameerika Ühendriikide kujul liiksmesriigid kaotav föderaalne superriik. Teine vaade, mis on ajalooliselt prevalveerinud on rahvusülene visioon, niiöelda kogukondlik vaade. Selle mudeli puhul on tähtis eelkõige kogukondlikus mitte ühtsus. Autor väidab, aga et see vaade on veelgi radikaalsem kui Euroopa ühendriikide mudel, sest erinevalt tollest mudelist, kus üritatakse lihtsalt muuta riikide piire, üritatakse siin ümberdefineerida nii riikide ja rahvuste omavahelisi piire kui ka rahvustesiseseid piire.
annaabi.ee 
