suits korstnast, muna jne. võib laps nende figuuridega täita terved leheküljed. Kõik see lubab oletada, et esmased graafilised kujutised tekivad lapse otsingulise aktiivsuse taustana, mis on suunatud konfiguratsiooni taasesitusele, mis on tekkinud juhuslikult tema enese kritselduste läbi ja mis on lapse jaoks tekitanud konkreetse kujutise ühest või teisest objektist või esemest. Just see väline otsinguline aktiivsus, mis muundub sisemiseks ja psüühiliseks, hakkab prevalveerima ja orienteerima joonistamise kui akti juures. Laps alustab praktilise graafilise kogemuse omandamisega joonistamise juures. Kasutatav orientatsiooniline aktiivsus on suunatud ainult katsele omandada erinevate materjalide omadusi s.o. pliiatsi ja paberi. Kuid samas sekkub tegevusse ka uus lüli, stiihiliselt kujunevad erineva konfiguratsiooniga graafilised jäljed. Ühel kindlal etapil omandab juhuslik kritseldus teatavatel puhkudel uue eesmärgi, saada jälge teatava konfiguratsiooniga esemest
sissetallatud rada käies õnne leidmine - romantismi ja realismi suund. Moodusatavad mingi sümbioosi, vähemalt kirjutamistehnikas. Prantsusmaal nimetatakse 19. sajandit romantismi sajandiks - 30ndatel tippromantikuga ja tipprealistid?. Dickensi teosed on autobiograafiliste sugemetega - kuidas inimesed tänu oma positiivsetele omadustele saavutab õnne. EUROOPA ROMANTISM Romantism on selline maailmatunnetus, mis tungib kõikidesse sfääridesse. Ta jääbki prevalveerima, kestab seal kogu aeg alghoovusena kuni tõuseb jälle pinnale. Neoromantism sünnib 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alguses. Romantismi tähtsus rahvakirjanduse tekkimisel, käib rahvusmõttega koos. Romantism on väga soodne hoiak, mis aitab kujuneda rahvus-romantilistel koolkondadel. Romantismi definatsioon: teatud 18. sajandi lõpu, 19. sajandi esimese poole suundumus, trend Euroopa ja Ameerika kirjanduses ja kunstis. 19. sajandi esimene pool tähistab neid tuumikriike
annaabi.ee 
