Lisaks näitas analüüs väga piltlikult, kuidas vanemaks saades poiste ja tüdrukute huvid muutuvad. Kuigi nooremad õpilased ei saa veel eriti hästi kohustusliku kirjanduse vajalikkusest aru, loevad nad seda korralikult. Samas 11. klassi õpilased mõistavad kohustusliku kirjanduse vajalikkust väga hästi, kuid peavad neid raamatuid liiga igavaks, et korralikult kõik läbi lugeda. Raamatuid loetakse omal initsiatiivil väga vähe, seetõttu on ka mõistetav kohustusliku kirjanduse prevaleerimine lemmikraamatute seas. Ajapuuduse väljatoomine põhilise lugemist takistava asjaoluna näitab, et lugemine ei ole õpilaste seas kõrge prioriteediga tegevus seda tehakse siis, kui mujalt aega üle jääb. Lugemisharjumused on valdkond, mida ei ole kunagi võimalik liiga põhjalikult uurida: alati saab küsitleda veelgi suuremat arvu inimesi veel põhjalikumalt. Selle uurimuse seisukohalt oleks kindlasti vaja samalaadset tööd korrata, võttes vaatluse alla kõik klassid 5.-st 12.-ni
vähenemisega veesambas ja hapnikuvaese tsooni laienemisega (taimede levikusügavuse vähenemine, üldine liigilise koosseisu vaesustumine) madalates järvedes kaldaveetaimestiku leviku suurenemine haruldaste liikide arvukuse vähenemine või kadumine lepiskalade osakaalu suurenemine zooplanktonis keriloomade osakaalu kasv veeõitsengute sagenemine tolerantsete liikide prevaleerimine Viimasele 10-15 aastale on iseloomulik eripäraste limnoloogiliste nähtustega aastate sagenemine (osaline meromiktsus, kasvuperioodi pikenemine jmt.) Limnoloogilise põhitõe järgi on soojadel suvedel veeõitsengud intensiivsemad ja sagedasemad Eesti väikejärved üldiselt heas seisundis, sest nende ökoloogilist seisundit erinevatel aastatel määravad peamiselt ilmaolud ja vähem reostus.
annaabi.ee 
