Muidugi on liiklushulk ja –käik omakorda sõltuv aastaaegadest ja nädalapäevadest. Need liiklusvaatlused on selles suhtes veel puudulikud ning midagi kindlat fikseerida ei saa. 14 Kokkuvõte. Linnades seisab kultuurmaastik kõige kaugemal loodusllikust maastikust. Minevikus ei saanud maateadus linnu kuigi täpselt uurida, kuid mida aeg edasi seda enam saavutatakse kindlamaid seisukohti. Ent siiski puuduvad veel täpsed ja pretsiseeritud morfograafilised ja morfogeneetilised mõisted, mis võiksid selgitamist ja kirjeldamist kergendada. Geisler väidab, et linn on kõige keerulisem geograafilisele vaatlusele alluv moodustis, milles pealegi elab tundlik ja diferentseerunud organism, kellest eelnevaga saadakse vaid osaliselt aru. Vaatlus näitab, et linn piiratud kasvamisel kujuneb tema sisemus – linnasüda tublisti ümber. Ka selles mõttes sarnaneb ta organismiga, sest väliselt massi ja kogu suurenemine toob
jättis, kes selle eest nurinat ja augutamist päälegi pidi kannatama, isegi avalikus lehes." /---/ Valguse tegelik toimetaja sai 5-10 rubla kuus palka ja pidi selle eest terve lehe valmis kirjutama, pääle selle aga veel lehevoltija "aadressikledija kohusid" täitma. Johann Kõpp kirjeldab oma mälestustes Postimehe valmimist järgnevalt: "Ka siin tuli teha kõik sama laua ääres. Alade jaotus toimetuse-liikmete vahel ei olnud kindlalt pretsiseeritud, igaüks tegi seda, mis just ette juhtus: tõlgiti või refereeriti teistest ajalehtedest, Tõnisson kirjutas sealsamas juhtkirja, korrektuuri tehti ühiselt, poognaid omavahel jagades." Leho Lumiste väitel pidas Tõnisson kinni traditsioonist, et sama töö eest saab naine mehest väiksemat palka: "Nii sai intelligentne ja usin korrektor Marta Bekker palka 35 rubla, Artur Paulmeister aga, kes perioodilise joomahaigena mõnikord nädalapäevad toimetusest puudus, 50 rubla
annaabi.ee 
