küllalt palju ehitusmaterjalina. Kuna väga plastiline, siis saab valmistada väga õhukest kilet fooliumi. Omab TTK võret. Tema kasutamist piirab suhteliselt madal sulamistemperatuur 660C. Al mehaanilist tugevust saab suurendada külmtöötlemisega ja sulamite kasutamisega. Sulamid sisaldavad peamiselt Cu, aga ka Mg, Si, Mn, Zn, Cr. Al sulamite tugevus saavutatakse pretsipitaatide tekitamisega. Pretsipitaadid on väikesed uue väljasadeneva faasi alged tahkes lahuses. Vaatleme faasidiagrammi Al Cu (joon 7-3). Väikestal Cu kontsentratsioonidel tekib tahke lahus , suurematel kontsentratsioonidel ja mehaaniline segu ( ühend ). Sulamit, mis sisaldab Cu umbes 4% kuumutatakse temperatuuril (tekib ) ja jahutatakse siis temperatuurini , kus hoitakse teatud aeg. Tekkivad -faasi osakesed annavad suure tugevuse, kuna ühendis on Cu ja Al vaheline kaugus väiksem, kui Al vaheline kaugus metallis
kasutatakse küllalt palju ehitusmaterjalina. Kuna väga plastiline, siis saab valmistada väga õhukest kilet fooliumi. Omab TTK võret. Tema kasutamist piirab suhteliselt madal sulamistemperatuur: 660oC. Al mehaanilist tugevust saab suurendada külmtöötlemisega ja sulamite kasutamisega. Sulamid sisaldavad peamiselt Cu, aga ka Mg, Si, Mn, Zn, Cr. Al sulamite tugevus saavutatakse pretsipitaatide tekitamisega. Pretsipitaadid on väikesed uue väljasadeneva faasi alged tahkes lahuses. Väikestel Cu kontsentratsioonidel tekib tahke lahus , suurematel kontsentratsioonidel tekib ja mehaaniline segu ( ühend CuAl2). Sulamit, mis sisaldab Cu umbes 4% kuumutatakse temperatuuril T1 (tekib ) ja jahutatakse siis temperatuurini T2, kus hoitakse teatud aeg. Tekkivad -faasi osakesed annavad suure tugevuse, kuna ühendis on Cu ja Al vaheline kaugus väiksem, kui Al vaheline kaugus metallis
tsinksulfiidis (ZnS): ABCABCABC ABAB ABC....... Peale selle esinevad piirpinnad ka mitmefaasilistes kristallides erinevate faaside vahel. Piirpinna energia suurus sõltub piirpinna tüübist, mis omakorda sõltub materjalist. Tavaliselt on suurim energia välispindadel, kus üleminekul materjalide omaduste erinevus on suurem. 48 5.6. Kolmemõõtmelised defektid Kolmemõõtmelisteks defektideks on poorid, võõrlisandite pretsipitaadid (väljasadestused) ja teised faasid. Kolmemõõtmelised defektid tekivad tavaliselt materjali valmistamise tehnoloogilises protsessis ja nad on mittetasakaalulised defektid. 5.7. Aatomvõre võnkumine e. foonon Iga aatom kristallvõres võngub enda võreasendi ümber. Neid vibratsioone võib vaadelda kui defekte. Mitte kõik aatomid ei võngu sama amplituudiga ja sagedusega s.o. energiaga. Antud
annaabi.ee 
