asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui vaidluse esemeks olevat küsimust on administratsioon juba käsitlenud (kaevatakse administratsiooni antud akti peale). Kaasaegse Saksa haldusõigusteooria rajaja Otto Mayer on materiaalselt mõistetud haldusakti määratlenud kui halduse juurde kuuluvat pretseptiivset 36 otsust, mis määrab üksikjuhtudel alamatele ära, mis peab nende jaoks õige olema. Saksa haldusõigusteadus ja praktika on põhiliselt lähtunud tema antud haldusakti mõiste määratlusest: haldusakt on iga korraldus, otsus või muu pretseptiivne abinõu, mida ametiasutus võtab tarvitusele üksikjuhtumi
selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui 51 vaidluse esemeks olevat küsimust on administratsioon juba käsitlenud (kaevatakse administratsiooni antud akti peale). Kaasaegse Saksa haldusõigusteooria rajaja Otto Mayer on materiaalselt mõistetud haldusakti määratlenud kui halduse juurde kuuluvat pretseptiivset otsust, mis määrab üksikjuhtudel alamatele ära, mis peab nende jaoks õige olema. Saksa haldusõigusteadus ja praktika on põhiliselt lähtunud tema antud haldusakti mõiste määratlusest. Nii defineeritakse Saksa haldusmenetluse seaduses haldusakti järgmiselt: haldusakt on iga korraldus, otsus või muu pretseptiivne abinõu, mida ametiasutus võtab tarvitusele üksikjuhtumi reguleerimiseks avaliku õiguse valdkonnas ja mille vahetu õigustoime on suunatud välja.
selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui 51 vaidluse esemeks olevat küsimust on administratsioon juba käsitlenud (kaevatakse administratsiooni antud akti peale). Kaasaegse Saksa haldusõigusteooria rajaja Otto Mayer on materiaalselt mõistetud haldusakti määratlenud kui halduse juurde kuuluvat pretseptiivset otsust, mis määrab üksikjuhtudel alamatele ära, mis peab nende jaoks õige olema. Saksa haldusõigusteadus ja praktika on põhiliselt lähtunud tema antud haldusakti mõiste määratlusest. Nii defineeritakse Saksa haldusmenetluse seaduses haldusakti järgmiselt: haldusakt on iga korraldus, otsus või muu pretseptiivne abinõu, mida ametiasutus võtab tarvitusele üksikjuhtumi reguleerimiseks avaliku õiguse valdkonnas ja mille vahetu õigustoime on suunatud välja.