2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda. Common law seevastu tunnistab just pretsendenti kui üksiku juhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahendidest. Anglo-Ameerika süsteemis tõrjub tavaõigusel põhinev üksikjuhu õigus seadusõiguse teisejärgulisele kohale. Kontinentaal-Euroopas on kohtu tava ainult siis tavaõigus, kui kohtuniku seisukoht on õiguslikus elus üldist tunnustust leidnud ja seda kohta kinnitab ka õigusteooria. Õiguse allikaid võb liigitada ka vastavalt juriidilisele jõule ja selle tuleneval kohale õigussüsteemis
2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda. Common law seevastu tunnistab just pretsendenti kui üksiku juhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahendidest. Anglo-Ameerika süsteemis tõrjub tavaõigusel põhinev üksikjuhu õigus seadusõiguse teisejärgulisele kohale. Kontinentaal-Euroopas on kohtu tava ainult siis tavaõigus, kui kohtuniku seisukoht on õiguslikus elus üldist tunnustust leidnud ja seda kohta kinnitab ka õigusteooria. Õiguse allikaid võb liigitada ka vastavalt juriidilisele jõule ja selle tuleneval kohale õigussüsteemis
annaabi.ee 
