Tõlgendamise seisukohalt on just see viimane oluline. Kohtuotsusest selgub, missuguseid norme on ametivõimud pidanud ühiskonnas siduvateks. Pretsedentotsus võib olla mistahes kohtuotsus, milles väljendatud normil võib olla tähtsust hilisematele otsustele. Pretsedentotsus võib olla näiteks selline apellatsioonikohtu otsus, mis jääb edasikaebamise loa puududes püsivaks. Kõige tavalisemateks pretsedentotsusteks peetakse siiski vaid kõrgemate kohtute otsuseid. Keskne pretsedentjuhtumeid puudutav probleem seondub nende siduvusega, mis võib olla õiguslik (kohtunik on kohustatud seda järgima) või tegelik (kui alama astme kohtus ei järgita pretsedentotsust, siis see otsus tõenäoliselt muudetakse kõrgemas astmes, s.t siduvus on juhendav). TsKMS: Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. KrMK: Kriminaalmenetlusõiguse allikad on muuhulgas Riigikohtu lahendid küsimustes, mis ei ole lahendatud muudes
Seadusandja eesmärk. Kes on seadusandja? Mis on tema õigusliku tähendusega eesmärk? Hüpoteetiline ja rekonstrueeritud eesmärk. Ajalooline: mittesamaaegne (diakroonne) tõlgendamise ja rakendamisega. Seaduse otstarve (ratio legis). Sünkroonne tõlgendamise ja rakendamisega, diakroonne seaduse loomisega. Kohtuotsused: tõlgenduse põhjendustena tulevad arvesse kõigi astmete otsused. Kuid Riigikohtu otsustel eriline kaal. Eristada pretsedentjuhtumeid ja pretsedent-otsuseid. Eestis ei ole pretsedendiõigust! Aarnio hoiatab nn kaasuspositivismi eest (selle tähendus võib olla laiemgi – näiteks autoriõiguses). RK otsuste suhtes on tugev faktiline siduvus, tühistamise võimalus. Lubatud õigusallikad: Süstemaatika (struktuurne ja sisuline) Võrdlev õigus(teadus) Õiguse ajalugu Õigusteadus Teleoloogilised otsustused (eesmärgid, prognoosid, soovid, huvid) Väärtused ja hinnangud.
annaabi.ee 
