Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enamvähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värve kasutada! Teostele anti sageli ka ühemõttelisi ja pretensioonikaid nimesid, mis pidid vaataja mõtted kindlasse suunda juhtima. Futurismi esindajaid Tuntumad futuristlikud maalikunstnikud Giacomo Balla (18711958), Carlo Carra (18811966), Gino Severini (18831966) Luigi Russolo (18851947). Skulptuuris Umberto Boccioni (18821916) Arhitektuuris Antonio Sant' Elia Giacomo Balla Koera ja keti dünaamika. Umberto Boccioni Malevich Giacomo Balla Giacomo Balla Carlo Carra Carlo Carra Gino Severini Gino Severini
Siiski leiti lahendus, kujutades üht ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel. Heaks näiteks on Giacomo Balla (1871-1958) "Koera ja keti dünaamika".Teine võimalus oli kasutada kubismi kogemust, lammutada nähtav maailm kildudeks ja panna sellest kokku pilt, mis mõjuks rahutuna, liikuvana, erinevalt kubistide püüdlusest tasakaalukusele. Sealjuures kasutasid futuristid sageli erksaid värve ja teravaid värvikontraste. Teostele anti sageli ka ühemõttelisi ja pretensioonikaid nimesid, mis pidid vaataja mõtted kindlasse suunda juhtima. Futuristid üritasid oma programmi rakendada kõigis kunstiliikides. Skulptuuris kujutas Umberto Boccioni (1882-1916) liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia (1888-1916) nägemused tulevikulinnadest. Tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud.
poolt lainetama pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivat hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes toestes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Futuristidel oli komme ka enda töödele pretensioonikaid pealkirju. Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav
Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust. Ta väitis näiteks: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samotraakia Nikest!" Teine võimalus oli kasutada kubismi kogemust, lammutada nähtav maailm kildudeks ja panna sellest kokku pilt, mis mõjuks rahutuna, liikuvana, erinevalt kubistide püüdlusest tasakaalukusele. Sealjuures kasutasid futuristid sageli erksaid värve ja teravaid värvikontraste. Teostele anti sageli ka ühemõttelisi ja pretensioonikaid nimesid, mis pidid vaataja mõtted kindlasse suunda juhtima. Tuntumad futuristlikud maalikunstnikud lisaks Ballale on Carlo Carra (1881-1966), Gino Severini (1883-1966) ja Luigi Russolo (1885-1947). Futuristid üritasid oma programmi rakendada kõigis kunstiliikides. Skulptuuris kujutas Umberto Boccioni (1882-1916) liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia (1888-1916) nägemused tulevikulinnadest. Tema kavandites pole