· jne. Vastuolude tõttu Läänega võideldi NSV Liidus kõige lääneliku vastu (elulaad, muusika, mood jne.). Seda nimetati võitluseks kosmopolitismiga. Stalini vananedes (sündinud 1878.a.) ägenes kõrgema parteijuhtkonna hulgas võimuvõitlus selle nimel, kes saab Stalini järglaseks. Peep Reimer 1.2. NSV Liit N.Hrustsovi ajal kuni1964.a.: (Vt. ka õpik lk.110-113) · Hrustsovi esiletõus: Stalin suri 5.märtsil 1953.a. ning pretendentideks tema liidrikohale said: · L.Beria siseminister ja julgeolekuorganite juht · G.Malenko Ministrite Nõukogu esimees (e. peaminister) v · N.Hrustsov NLKP Keskkomitee 1.sekretär ja Moskva oblasti parteijuht · V.Molotov Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja Esialgu üritas oma võimupositsioone suurendada Beria, ent 1953.a. suvel ülejäänud ühinesid tema vastu ja Beria arreteeriti. Teda süüdistati spionaais ja lääneriikide
Oli KK Poliitbüroo liige, talle allus ka kogu Punaarmee ja laevastik, oli Kaitse Rahvakomissar. Trotski kõrval võisid pretendeerida võimule ka Grigori Zinovjev, Kominterni juht, Poliitbüroo liige, lisaks sellele 1920ndatel ka Petrogradi parteikomitee juht. Kolmandana võis kõne alla tulla Lev Kamenev, Poliitbüroo liige, Lenini I asetäitja, valitsusjuhi I asetäitja, Moskva parteikomitee liige. Neid kolme võis pidada peamisteks pretendentideks, Stalin oli ilmselt neljas. Lisaks nendele trooninõudlejatele võis kõne alla tulla veel mõni noorem tegelane, nt Nikolai Buhharin, keda ka Lenin isiklikult kõrgelt hindas. Oli ilmselt liiga noor, et saada riigi tippjuhiks, samas oli enamlaste partei häälekandja, ajalehe Pravda, peatoimetaja- oli antud võimalus levitada enda või kellegi teise vaateid, luua kellegi jaoks soodne õhkkond. Kõne alla võis tulla ka Aleksei Rõkov, Lenini asetäitja, Kõrgema Rahvamaj Nõuk esimees
annaabi.ee 
