alternatiivi ehk siis kategooriline eeldus võib koosneda suuremas eelduses esinenud alternatiivsete väidete eituste konjunktsioonist. Kui eitatud on kõiki alternatiive, siis on süllogism mittekehtiv, sest suuremas eelduses ei saa kõik alternatiivid omada sama tõeväärtust. Süllogismi lõppjärelduseks on alternatiiv kõikide liigitavas eelduses esinenud alternatiivsete väidete vahel, mis jäid teises eelduses eitamata. Nt (presuponeerides, et mul saab olema täpselt üks koer): Mu tulevane koer on kas taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D). See ei saa olla ei terjer ega laika. Järelikult on see kas taks või krants, valemina: A ⊕ B ⊕ C ⊕ D, ¬B & ¬C ⊨ A ⊕ D. Võimaluse korral püütakse saavutada, et lõppjäreldusena esineks vaid üks alternatiiv. Mõnede autorite arvates on see koguni kohustuslik. Nt Mu tulevane koer on kas taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D)
alternatiivi ehk siis kategooriline eeldus võib koosneda suuremas eelduses esinenud alternatiivsete väidete eituste konjunktsioonist. Kui eitatud on kõiki alternatiive, siis on süllogism mittekehtiv, sest suuremas eelduses ei saa kõik alternatiivid omada sama tõeväärtust. Süllogismi lõppjärelduseks on alternatiiv kõikide liigitavas eelduses esinenud alternatiivsete väidete vahel, mis jäid teises eelduses eitamata. Nt (presuponeerides, et mul saab olema täpselt üks koer): Mu tulevane koer on kas taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D). See ei saa olla ei terjer ega laika. Järelikult on see kas taks või krants, valemina: A B C D, ¬B & ¬C A D. Võimaluse korral püütakse saavutada, et lõppjäreldusena esineks vaid üks alternatiiv. Mõnede autorite arvates on see koguni kohustuslik. Nt Mu tulevane koer on kas taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D). See ei saa olla ei taks, terjer ega laika