Süü presumptsioon tähendab õigusvastaselt kahju tekitanud isiku välise hooletuse eeldamist. Eesti õiguses seda ka rakendatakse (VÕS 1050 lg 1). Res ipsa loguitur põhimõtte kohaselt loetakse kahju põhjustaja hooletult käitunuks, kui kahju tekkis tema kontrolli all olnud tegevuse käigus, kahju täpne põhjus pole teada ning tavaliselt on sarnastel juhtudel kahju põhjuseks hooletus. Sarnane süü presumptsiooniga; kasutatase mõningates õigussüsteemides, kus süü presumptsiooni ei rak- endata. 54 Nt A ja B on naabrid, A korterist tilgub vesi B korterisse. B ei suuda tõendada, mida A täpselt valesti tegi, sest tal puudub ligipääs A korterisse. Kuna avaliselt ei juhtu veeavariid ilma, et keegi oleks olnud
55 EIK on oma praktikas asunud seisukohale, et süütuse presumptsioon on käsitletav ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte ühe ilmingu või osisena.56 Kahlusaluse või süüdistatava vahistamine tähendab temalt vabaduse võtmist olukorras, kus tema süü pole leidnud kinnitust õiglasel kohtumõistmisel. Eelvangistatu võib lõppkokkuvõttes osutuda süütuks. Seega, kui vahistamist kohaldatakse liiga kergekäeliselt, tihti või pikalt ei ole see kooskõlas süütuse presumptsiooniga.57 Uurimused näitavad, et kehtivad nõuded eelvangistuse kohaldamise kohta on kergesti täidetavad ning mitmeski Euroopa riigis kohaldatakse eelvangistust liialt kergekäeliselt. Hollandi kohtunikud tõdevad, et on suhteliselt lihtne põhistada eelvangistust kehtiva 53 Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiiskomisjoni lõpparuanne. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/10725 (19.03.2013). 54 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20
annaabi.ee 
