See olukord kestis üle 150.a. 338eKr hakkasid Rooma elanikud omakorda peale tungima. Selle 160a.-ga oli Rooma elanike keele nimeks kinnistunud ladina keel- lingua latina. 1.saj eKr kui ladina keel oli juba väljapoole Itaaliat levinud võttis Cicero kasutusele uue sõna: latinitas. Lingua latina oli teatud määral devalveerunud mõiste; Latinitas märkis, et ladina keel on puhas, korralik, prestiizne keel. Lingua latina oli üldmõiste, latinitas tähendas prestiizet keelepruuki. 20.Millistel sajanditel oli ladina keel elav keel mitmete keeleregistrite ja funktsioonidega? Milline periood/sajand elava keelena eksisteerimise ajast on ladina keele järelmõju seisukohast kõige mõjukam? 21.Milliste astmetena (sajand ja taandumisvaldkond) kaotas ladina keel oma arengu käigus keele eluspüsimiseks vajalikke funktsioone? Ladina keele korduv suremine st. elavate keelefunktsioonide kaotamine: emakeelena
hääldatakse h, mitte saksa ch või vene h jms). Milline on selle hääldusviisi seotus sotsiaalsete kihtidega või muude sotsiolektidega seotud piirajatega? Otseseid uurimusi pole selle kohta tehtud, kuid senised muusuunalised uurimused ja kogutud suulise keelekasutuse materjal lubavad suure tõekindlusega hüpoteesida paari asja: - oluline piiraja on situatsiooni avalikkus/argisus. Avalikus suhtluses kasutatakse väga suures osas prestiizet hääldust (nt hääldatakse sõna alguses h, redutseeritakse vähe jne); - kogutud tekstid ei luba väita, et kõrgema sotsiaalse taustaga inimesed kasutaks enam prestiizihääldust kui muud inimrühmad. Igatahes vajavad mõlemad hüpoteesid empiirilist kontrollimist. 27 5. Sotsiolektid ja släng Sotsiolektide alla paigutatakse tavaliselt ka släng. Mis on släng, pole kuigi selge. Esiteks