Mina küll ei oska. Jõudes tagasi oma meilboksi, kuidas saab teil, head kirjasaatjad, olla hea arusaamisvõime ja mõistmine minu praeguste valikute suhtes? Jah, te kõik olete olnud kunagi selle valiku ees, aga uskuge mind, selle reaalsus kaob üsna ruttu. Õigemini täpselt nii kiiresti, kui te leiate töö ja hakkate sellega raha teenima. Siis ununeb selle küsimuse tõeline raskus. Ma leian, et kui mulle saadetakse kiri, milles seisneb lohutav sõnum NING sellele järgneb kutse prestiizesse ülikooli, on see vaid vormitäide, formaalsus, pinnapealsus. Miks ma pean minema ülikooli? Miks ma pean otsustama täna, mis minust saab? Ma ei pea. Ma ei pea seda tegema ka homme ega ülehomme. Isegi aasta pärast mitte. Miks ma ei võiks võtta aastat vabaks? Sest ma olin keskkoolis hea õpilane? Sain peaaegu hõbemedali? Sest ma jõudsin palju? Ilmselt ma saaksin sellega hakkama ka edaspidi, otseloomulikult. Ma ei jätaks ülikooli minemata, sest
o Menopausi kasulikkus soosi emade hoolitsemist laste eest · Demograafilise ülemineku paradoks o Ühiskonna industrialiseerudes sündimus (inimeste sissetuleku kasvades) väheneb o Tundub, nagu materiaalsete ressursside kättesaadavus ühtäkki enam ei piiraks sigimist 1. Sündimuse langus on adaptiivne, sest järglaste kvaliteet mõjutab vanemate tegelikku kohasust rohkem kui nende hulk (nt pigem raha kogumine ja laste panek prestiizesse ülikooli) o Laste koolitamine annab tugeva konkurentsi eelise 2. Sündimuse langus on adaptiivse protsessi (edukate imiteerimine) mitteadaptiivne kõrvalprodukt o Selliselt liidritel peaks eeldatavasti olema palju lapsi o Tänapäeva eliit teenib palju ja näitab seda välja, et neid väljendada, peab rikkaks saama, rikkaks saamine tähendab laste saamist 3. Naiste emantsipatsioon
annaabi.ee 
