täiuslikum. L.toetub printsiibile, mis on kõikjal tema filosoofias nähtaval kohal: mitte miski ei juhtu ilma,et oleks võimalik põhjendada,miks see juhtus nii, nagu juhtus,ega mingil muul viisil. Kõigel on olemas oma mõistuslik põhjus.Ta nimetas seda"küllaldase aluse printsiibiks". Jumala eksistentsi tõestusi on L.4 :1) ontoloogiline tõestus; 2) kosmoloogiline tõestus; 3)tõestus, mis lähtub igavestest tõdedest; 4) tõestus, mille aluseks on prestabileeritud harmoonia. Ontoloogiline tõestus põhineb olemuse ja eksistentsi eristamisel. Kosmoloogilise tõestuse alusel peab kõigel lõplikul olema põhjus, sellel omakorda põhjus jne. Põhjuste ahel ei saa olla lõpmatu ja seeria esimene liige peab olema põhjuseta, kuna muidu ei saaks ta olla esimene. See põhjuseta põhjus kogu maailmale on Jumal. L. teeb vahet igaveste ja juhuslike tõdede vahel. Esimene:näiteks on "2 x 2 = 4", mis on alati tõde, ja teise näitena näiteks" täna
seltskonda. monaadid ebatäiuslikult iga üks omal viisid püüdlevad. · Metafüüsika · Tegelikkus on tervikuna vahetult Tema juures. · Tema õpetuse tuumaks on MONAADI mõiste. · Kõigi monaadide koosmõju tuletab ta · Monos kr. ühik, siin metafüüsiline põhiühik. prestabileeritud harmooniast. · Substants ei saa olla ulatuvusega (vastupidi · Meeleline maailm Descartesi "res extensa'le"), sest siis oleks see · Kust tulevad argielus meile tuttavad asjad? osadeks jagatav. · Miks Leibnitz väidab, et tegelikkus on vaimne? · Kui me seda sõna tõsiselt võtame, siis ulatuvusega · Materiaalsed kehad on muljed, mis tekivad teatud substantsi ei saa eksisteerida
annaabi.ee 
