temperatuuril: 10. · võll on jahutatud ja avaga detail (rumm) 6. · liite detailide temperatuurid on kuumutatud; on võrdsed; 11. ·pressimine võib osutuda mittevajalikuks; 7. · liite istupinnad õlitatakse; 12. · liide saab kuni 2,5 korda tugevam, kui 8. · pressimise kiirus mitte üle 5 pressimisel mm/s. 13. 14. Millised on pressliidete põhieelised ja puudused? 15. Eelised 16. Puudused 17. 1. Konstruktsiooni lihtsus 20. 1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil tagatud on pöördemomendi on raske; ülekanne ning detailide 21. 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju teljesihiline asend; täpsusele on kõrged; 18. 2. Hea tsentreeritus; 22. 3
masin või mehhanism läheb rivist välja. Veeremise on ülekaalus pindväsimusmehhanism, kuna veeremisega kaasneb enamasti mõningate libisemine (hammasülekanded, nukkmehhanismid, veerelaagrid), siis pole võimatu ka adhesioon või tribokeemiline reaktsiooni mõju. Fretting ehk vibratsioonkulumine tekib kontaktis pindade omavahelisest väikeamplituudilisest (<0,1 mm) tangentsiaalvõnkumisest. Seda esineb pressliidete, lehtvedrude, dünaamiliselt koormatud keermisliidete puhul. Mehhanismiks on algfaasis adhesioon, tribokeemiline korrosioon ja selle järgnev lokaalne abrasioon. Korrosioon-erosioonkulumine esineb agressiivses (hapete või aluste lahused) ja abrasiivses keskkonnas, mis toimivad samaaegselt. 1. KERMISTE ABRASIIVKULUMINE Nagu eelpool mainitud, saab masinate ja mehhanismide tööiga tunduvalt tõsta, kui kasutada materjale, mis on kõvemad kui teda kulutav abrasiiv reeglina liiv.
täpsuse vajadus; - töökindluse kontrollimise raskus liite koostamisel; - kontaktpindade vigastumine liidete lahtivõtmisel. Liite moodustamise viis: - telgjõu rakendamisega nihutatakse üks detail teise suhtes vajaliku suuruse võrra (pressimise kiirus 5 m/s); - võlli kuumutamine või rummu jahutamine temperatuurini, mil üks detail vabalt läheb teise sisse (on 2,5 korda tugevam). 13.3.1. Pressliidete tugevusarvutus Pressliite koostamisel tekib kontaktpindadel radiaalsurve p, mille intensiivsust loetakse ühtlaseks. Kuip konstruktsioonile mõjub ptelgjõud F ja pöördemoment p M, siis F/2 F /2 kontaktpindadel tekib hõõrdejõud Fh mis väldib liitedetailide omavahelist nihet. F M M F