Samamoodi kasutavad peavoolu meedia kanalid seda tulemit suurte pealkirjade kirjutamisel, kuid artikli sisus ei süveneta ei teema sisusse ega ka Eesti punktisumma analüüsi, andes sellega vildaka ülevaate lugejatele. Lõpetuseks tuleb nentida aga tõsiasja Inimarengu indeksist praegu kindla peale paremat meetodit riikide arengutaseme või ühiskonna heaolu mõõtmiseks tegelikult ei olegi. Jah, võiks ju arvesse võtta tõesti sissetulekute demograafilist või soolist jaotumist, pressivabadust või hoopis PISA teste rääkimata muudest aspektidest. Samas ei ole nende näitajate kohta ühiseis kindlaid allikaid, mistõttu sedasi veel ei ole võimalik ka ühist objektiivset arvutust luua. 4
· Arvamuste väljendamise mitmekesisus · Laialdane levi ulatus · Avalikkusele kättesaadava informatsiooni ja kultuuri kvaliteet · Piisav demokraatliku poliitilise süsteemi toetus · Austus kohtusüsteemi vastu · Austus individuaalsete ja üldiste inimõiguste vastu 24. Press kui neljas võim Esimene meedia, mis enim endale vabadust nõudis ja selle ka saavutas, oli trükimeedia. Praegu tunnistatakse üldist pressivabadust, mis tähendab publitseerimise õigust ilma igasuguse eelneva tsensuuri või litsentsita ja karistust kartmata, kui tegutsetakse seaduslikkuse piirides. Võib öelda, et algul tegeles ajakirjandusteooria ajakirjanduse rolliga poliitilises protsessis. Termini ,,neljas võim" mõtles välja E. Burke 18.saj lõpu Inglismaal, osutamaks poliitilisele võimule, mida press omas samaväärselt ülejäänud 3 võimuga Briti kuningriigis: lordid, kirik ja saadikud. Ajakirjanduse võim põhines
annaabi.ee 
