See on õigusriigi turvafunktsioon. Moodsas heaoluriigis on õigusnormide tähtsaks ülesandeks kujunenud sotsiaalse kaitstuse kindlustamine. 5.viimaseks on õiguse otsustamisfunktsioon. Õigusnormid on otsuste tegemisel aluseks ja nagu hiljem näha nende seaduspäraseks tunnistamise ehk legitiimsuse põhjenduseks. 3. Õigusnormi mõiste ja struktuur.(lk 58) Õigusnormi põhitüübiks on peetud käsku ja keeldu ehk preskriptsiooni. Neid on väljendatud tavaliselt imperatiivivormilise lausega, mis sisaldab normi. Imperatiiv on normi keeleline vorm. Normilause grammatiline sisu ei ole siiski otsustav, üsna tavalised on jutustavad normilaused. Nimelt puudub õigusnormis tegelik käskija. Õigusnormi objektiks võivad olla kodanikud või ametiisikud. Esimesel juhul räägitakse primaarnormidest. Primaarsed normid sätestavad kodanike käitumist. Ametiisikule määratud normid on sekundaar-ehk reaktsiooninormid. Nendega
prof A.Aarnio tõlkemonograafia ning prof R.Naritsa õpiku vahendusel . Osundatud õigusteadlastele lisaks lähtub samadelt alustelt näiteks veel tuntud Soome õigusteadlane 2 3 Kaarle Makkonen . Neile viitab oma monograafias prof A.Aarnio , kuid K.Makkose allikaid ei ole eesti keelde seni tõlgitud ning avaldatud. Prof.A.Aarnio selgitab, et õigusnormi põhitüübiks on peetud käsku ja keeldu ehk 4 preskriptsiooni. Samas: üsna tavalised on ka jutustavad, s.t kindlas kõneviisis esitatud 5 normilaused. Refereerime: kuna õigusnormi eeskirjas sisaldub tavaliselt käsk või keeld, siis eeldaks eeskiri justkui selle andjat, teatavaks tegijat; aga - õigusnormis puudub selline käsuandja (normi eeskiri on ju kohustus!). Riik ei olevat käsuandja - temagi olevat õigusnormide toode (tulenevalt ei ole ka seaduseandja käsitatav sellise käsuandjana).
annaabi.ee 
