näiteks Molotovi oma ametitest. Uued juhid, näiteks Georgii Malenkov ja Nikita Khrushchev nautisid Stalini hoolt. Kindel märk Molotovi ebakindlast positsioonist oli tema suutmatus takistada tema juudist naise, Polina Zhemchuzhina, arreteerimist detsembris 1948 ,,reetmise" eest. Stalinil oli teda kogu aeg umbusaldanud. Paar sai uuesti kokku pandud Beria poolt peale Stalini surma. 19. partei kongressil 1952. aastal, valiti Molotov uueks laiendatud kommunistliku partei presiidiumiks, kuid ta jäeti välja väiksemast presiidiumi komiteest. Näib nagu Stalini surm 1953. aasta märtsis päästis Molotovi ,,puhastamisest" Nõukogude Liidu juhtkonnast. Peale Stalini surma, taheti juhtkonna ümberkorraldamist, mille käigus muidugi Molotovi positsioon tugevnes. Beria kõrvaldati ametist ja hukati ning Molotov sai välisminitri koha tagasi, kusjuures Malenkov oli peaminister. Siiski, ilmus varsti välja, et võim oli uue partei sekretäri, Khrushchevi, käes
Samal ajal algas Prantsusmaa eemaldumine NATOst, president de Gaulle parandas suhteid NSV Liiduga. Aprillis 1964 teatasid USA uus president Johnson ja Hrustsov tuumarelvade tootmise piiramise plaanist. STAGNATSIOON 1964-1985 Juhtkond 1966 Peale Hrustsovist vabanemist tsementeeris poliitbüroo juhtkond oma võimu. Aprillis 1966 toimus NLKP 23. kongress, kus valiti ka uus keskkomitee ja poliitbüroo (1952-1966 oli seda nimetatud KK Presiidiumiks), samuti võeti taas kasutusele peasekretäri nimetus (Hrustsovi oli nimetatud 1. sekretäriks). Poliitbüroost jäi välja Mikojan, kes 1965 oli lahkunud ka Ülem-nõukogu Presiidiumi esimehe ametikohalt. Täisliikmeteks valiti 11 meest, kandidaatliikmeteks 8 meest: Leonid Breznev (1906-1982): KK peasekretär 1964-1982, ÜN Presiidiumi esimees 1977-1982. Pärit Ukrainast, sattus 1943 Hrustsovi alluvusse ja tegi tema toetusel karjääri.
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee