konstitutsiooni. Augsburgi usutunnistus säilib, aga selle kõrvale tõstatakse ka katoliiklus. 1.maist 1582 kuulutab kuningas uueks Liivimaa administraatoriks Jerzy (Georg) Radziwill. Lisaks administraatorile määrati ka kindralkomissar. 17.saj alguses kaotakse administraatori koht ära, kõrgeimaks ametikandjaks jääb kindralkomissar. Provintsis oli ka maksumeister. Tekib kolma presidentskond: Pärnu, Tartu, Võnnu. Iga presidentkonna eesotsas president. Igas presidentkonnas kastellaan, kellele allub sõjaline pool. 1598.aastal nimetatakse presidentkonnad ümber vojevoodkonnad. Väiksemad administratiivüksused, presidentkondade sees distriktid. 1589. aastal nimetatakse distriktid ümber staarostkondadeks. Distrikti keskuseks oli linnus. Aina enam ja enam kerkivad üles poolakad, liivimaalased tõrjutakse kõrvale. Tekib tüli leedukate ja poolakate vahel, leedukad leiavad, et poolakad hakkavad üha enam domineerima
kastellaankondade eesotsas olid kastellaanid ehk starostad. Nad olid kohaliku riigivõimu esindajad ja sõjaväelised ülemused. Ülesandeks oli maksude võtmine, riigiasjade haldamine, korra alalhoidmine. Neile allusid veel riigimõisate valitsejad, relva ja suurtüki parandajad, tööülevaatajad ja kupjad. Talupoegadel oli oma esindaja- vardja, kes oli vahemeheks talupoegade ja kõrgema ametkonna vahel. Kohtupidamine. Linnades jäi püsima senine kohtupidamise kord. Igas presidentkonnas oli maakohus, milles arutati tähtsamaid tsiviilasju. Maakohtu otsusele võidi edasi kaevata Riiga ja Varssavisse. Talupoegade süütegude arutamiseks olid kohtunikeks kastellaanid ja erilised kohtud talupoegadest koosseisuga nn mõisakohtud. Kriminaalalal tähtsamad asjad allusid maakohtule. Tsiviilõigus. Perekonnaõiguse alal katoliku kirik soodustas abielude alal kanoonilise õiguse levikut. Pärandiõiguse alal erilisi muutusi ei toimunud, samuti asja- ja võlaõiguses. 14
annaabi.ee 
