Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid Anna-Britt Pähkel ja Hanna-Antheia Stern 12C Presidentalism ❖ Seadusandlik võim ja täitevvõim ❖ President on nii riigipea kui ka valitsusjuht ❖ Puudub peaminister ❖ Presidendil vetoõigus ❖ Seotud erakonnaga ❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 – Konstantin Päts ❖ 1874...
Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkojast ehk esindajate kojast ning ülemkojast ehk senatist. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi konflikti korral või senat presidendi tagandada. USA president valitase iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis erineb presidentalismist eelkõige selle poolest, et president peab parlamenti rohkem arvestama ning peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Säärane valitsemiskord on näiteks Prantsusmaa, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes ja Venemaal. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki oma ideoloogiaga kaasa tõmmata.
Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkojast e esindajate kojast ning ülemkojast e senatist. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism e poolpresidentaalne valitsemisviis erineb presidentalismist eelkõige selle poolest, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ning peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Säärane valitsemiskord on nt Pr-l, Portugalis, Isalndil, Austrias, Soomes ja Venemaal. Parlamentarism Parlamentarism kujunes SB-s. Nii peetakse Inglise parlamenti klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega.
annaabi.ee 
