1. endised kolooniad iseseisvateks suveräänseteks vabariikideks 2. piiride laienemist Missisippi jõeni. Presidentaalne föderatiivne vabariik 13 süveräänsest vabariigist sai 50 osariiki. Põhiseaduse jõustumine. 1787 Philadelphias põhiseaduse koostamine, kus võitlesid 2 leeri: föderalistid ("tugev keskvõim") ja vabariiklased ("osariikidele suured õigused") Peale jäid föderalistid, see pani aluse presidentaalsele valitsemisvormile e. presidentalismile. - riigipea, president, on ühtlasi täitevvõimu e. valitsuse juht - senine 13 vabariigi liit muutus liitriigiks e. föderatsiooniks, kus vabariikidest said osariigid. - keskvõimu pädevusse jäi riigi rahandus, kaitse, välispoliitika ja väliskaubandus - osariikide pädevusse majandusõiguskond, haridus ja sotsiaalhoolekanne 1800 - Washington pealinnaks I president George Washington.
· Rahvas valib otse parlamendi, parlament valib presidendi. · Riigipea on erapooletu võimuinstitutsioon · Tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid. · Riigipea nimetab ametisse kõrged ametnikud. · Tseremoniaalsed kohustused · Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal erakondade roll Tähtsaim võimuinstitutsioon PARLAMENT Millised on parlametalismile ja presidentalismile omased spetsiifilised ja millised sarnased jooned? a) sa b) sp c) sp d) e) Parlament Rahva esinduskogu, mis omab seadusandliku võimu riigis RIIGIKOGU Eesti Vabariigi parlament Venemaal Föderaalkogu (2kojal Föderatsiooninõukogu ja Riigiduuma) Lätis Saiema Soomes Eduskunta Rootsis Riksdag Suurbritannias Parlament (2koda: Ülemkoda e. Lordide koda ja alamkoda) Saksamaal Parlament (2 koda: Bundesrat ja Dundestag)
annaabi.ee 
