demokraatliku riigi valimise sellist tööstusühiskonda, kus põhimõtted tootmisvahendid ja toodang 1)parlamendisaadikud valib rahvas kuuluvad ühe klassi-kapitalistide ehk otsestel valimistel kodanluse eraomandisse. 2)presidendi valib parlament Juhtmõtteks kapitalismile- rikkuse (enamuses parlamentaarse kogumine ja ratsionaalsus. korraldusega riikides) Kapitalism sarnaneb mungaga- 3)presidentaarse korraldusega askeetlik ja vähenõudlik, kuid riikides valib rahvas nii parlamendi, hindab jõukust. kui ka presidendi Ilmalik amet samaväärne vaimuliku 4)uus valitsus tuleb peale presidendi, tööga. mitte peale parlamendi valimisi 2)Marx Weber 5)valimiste tulemusena parlamendis Juhtmõte: rikkuse kogumine, rohkem kohti saanud parteid
demokraatiaks ja aristokraatiaks. Monarhiates valitseb monarh kõikide hüvanguks ja türanniates ainult oma heaolu nimel. Aristokraatia on parimate ülemvõim. Monarhia all mõistetakse tänapäeval riiki, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariigi riigipea on valitud president. Demokraatlikud riigi jagunevad kaheks: ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte. Esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaarse demokraatiaga riigid. Kõrgem esindusorgan valitakset tavaliselt hääleõiguslike kodanike poolt. Igal riigil on riigipea. Riigipea on riigivõimu kandjaks ning ühtlasi riigi kõrgeimaks esindajaks tema suhetes välisriikidega. 8. Õigusriik. 8.1. Õigusriigi kujunemise ajaloost. Non rex est lex, sed lex est rex. Igas konstitutsioonis on 3 osa, mida seadusandjal on kasulik kontrollida. Kui nende osadega on kõik korras, siis on konstitutsiooniga kõik korras. Sellest kolmikus