Cicero: "Riigi rahvas ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus. Ta on selline suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu". Riigi poliitiline võim koosneb seadusandvast (parlament), täidesaatvast (valitsus) ja kohtuvõimust. Iga riik loob oma kultuuriliste iseärasuste kohase sotsiumi. Riikide poliitilise süsteemi spekter koosneb põhiliselt kas vabariikidest või monarhiatest, mis omakorda jagunevad kas parlamentaarlseteks või presidentaalseteks riikideks. Need on demokraatlike riikide põhilised tunnused. Kuid riigis valitseva demokraatia vorm sõltub omakorda tsivilisatsiooni vormist ja korrast. Peale selle on tegemist ideoloogilise valitsemisvormiga, kus võimul on mingi kindel ideoloogiline valitsusvorm (kommunistlik partei endisest kommunistlikes riikides, kirikuvõim (Vatikan) ja islamivõim (ajatolla võim Iraanis). Peale selle on tegemist siktaatorlike reziimidega, mis on võimule tulnud ka valimste (nats –
Parlament on riigi seadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, see tähendab kohuslikke üldisi käitumis eeskirju. Vanim seadusandlik kogu ehk parlament on islandi althing 1930. Parlament koosneb ühest või kahest kojast. Parlament kahekojaline põhiliselt föderatsioonides. Parlamendi oluline ülessanne on seaduste vastuvõtmine. Nende hulka võib kuuluda põhiseadus. Riigid jaotatakse parlamentaalseteks ja presidentaalseteks. Immuniteet saadiku puutumatus see tähendab kinni võib võtta parlamendi nõusolekul välja arvatud tabamisel sündmuspaigal. Indemiteet parlamendi liige ei kanna vastustust parlamendis peetud sõnavõtu ega hääletuse eest. Valitsus on täitevvõimu organ. Mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ministrid jaotatakse portfelliga ja portfelitta ministrid. Teised ei juhi ministeeriumi. Ja võtavad osa valtsuse tööst ja omavad hääleõigust. Peaminister esindab ja juhib valitsust
annaabi.ee 
