kohtusse kaebusega riigi ametiisikute tegevusele. Seda õigust saadi kasutama hakata alles 1980ndate a-te lõpus. Kohtussepöördumise võimatust põhjendati varem sellega, et puudus vastav eris-s. Kui erinevus faktilise ja juriidilise konstitutsiooni vahel on suur, siis nimetatakse juriidilist konstitutsiooni fiktiivseks. Muutmisviisilt jagunevad põhiseadused jäikadeks ja paindlikeks (vt. paragrahv põhiseaduse muutmisest). Vormi järgi eristatakse parlamentaarsete ja presidentaalsete vabariikide põhiseadusi, unitaar- ja föderaalriikide põhiseadusi -- praktilist tähtsust selline eristus ei oma. § 2. Konstitutsiooni vastuvõtmine Konstitutsiooni vastuvõtmiseks võivad olla väga erinevad põhjused. Näiteks: uue riigi teke, poliitilise reziimi asendumine (nt. Kreeka, Portugali demokraatlikud PS-d), konstitutsiooni vananemine, okupatsioonivõimu tegevus ühiskonna ümberkorraldamisel (Saks., Jaapan), sotsiaalsed revolutsioonid.
võiks eeldada. (Lijphart, 2009, lk. 111-114) Arvestades asjaolusid, et USA valitused on oma olemuselt enamasti üheparteivalitsused, riigis kehtib majoritaarne valimissüsteem ning domineerivad on kaks parteid, võiks nende tunnuste põhjal oletada, et Ameerika Ühendriikide puhul saab kasutada Westminsteri demokraatiamudelit (Lijphart, 2009, lk. 27-30). Tegelikult see siiski nii pole, kuna mõlema mudeli nii Westminsteri kui konsensusliku demokraatiamudeli kasutamine on presidentaalsete süsteemide puhul üleüldiselt raskendatud ega võimalda riike selgelt eristada. Küll aga võib öelda, et USAs on kohati Westminsteri mudelit peetud väga asjalikuks. Nimelt väljendas kunagine president Woodrow Wilson oma kirjutistes kord arvamust, et ehk võiks ka Ühendriigid kaaluda Briti-laadse parlamentaarse valitsemise ülevõtmist (Lijphart, 2009, lk. 26). Ameerika Ühendriikide põhiseaduses ei ole otseselt valitsuskabinette
annaabi.ee 
