Baskir 1989; Liibüa - kolonel Muammar Kaddafi 1969; Iraan - islamistid eesotsas ajatolla Khomeiniga muutsid riigi islamivabariigiks 1979, ka praegune president Mahmoud Ahmadinejad valitseb diktaatorlikult; Tshaad - kindral Idriss Deby riigipööre. Võimu säilitamiseks on aga kasutatud nii legitiimseid kui ka ebaseaduslikke vahendeid. Lukasenka Valgevenes ja mõned Kesk- Aasia diktaatorid pikendasid oma presidendivolitusi rahvahääletuse teel. Samas ei näinud põhiseadus sellist protseduuri ette. Põhiseadust rikuti, kuid toetuti "rahva tahtele". Iseasi, kuivõrd ausad olid rahvahääletuse tulemused. Aserbaidzaani president Geidar Alijev "pärandas" ameti oma pojale, vormiliselt toimus kõik seaduse järgi: Ilham Alijev valiti ülekaalukate toetushäältega riigi presidendiks. Võim on pärandatud ka totalitaarses Põhja-Koreas, kus Kim Il Sungi jälgedes sai presidendiks tema
vabariigi valitsuse sõjaminister Cavaignac, millega ta kindlustas ka oma poliitilist positsiooni ning tast sai siusliselt revolutsioonilise vabariigi juht. November 1848 võeti vastu konstitutsioon, mille järgi pidi Prantsusmaal olema parlament. Detsember 1848 valitakse ülekaaluka hääleteenamusega presidendiks Prantsusmaa vabariigilie Louis Napoleon, kes oli Napoleon Bonaparte'i vennapoeg. Ta oli väga suurte võimuambitsioonidega: üritas väga kiiresti oma presidendivolitusi laiendada ning ta populaaruss polnud pikaajaline. 1851 üritas uue konstitutsiooniga laiendada presidenid volitusi, mis ei läinud läbi ning aasta lõpus kuulutas end hoopis keisriks ja tast sai Napoleon III. Sellega lahenes ka revolutsiooniline küsimus ja Prantsusmaast sai uuesti keisririik(pärast Napoleon Bonaparte'i keisririiki). Temasse suhtuti normilt, tast sai tugev Rooma paavsti liitlane ja kaitse. Nüüd liikus revolutsioon Saksa aladele ja jõudis sinna märtsis 1848. Saksamaa
annaabi.ee 
