POOLPRESIDENTIALISM Selle puhul peab president parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada.President osaleb või sekkub parlamendi töösse teatud küsimuste lahendamiseks, aga valitsuse töö eest vastutab siiski peaminister. See on nt Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus. Prantsusmaa näitel: president valitakse otse rahva poolt. Alati muutub valitsuse koosseis koos presidendivalimistega. President nim ametisse peaministri, kes valib omakorda ülejäänud ministrid, aga need peavad saama presidendi heakskiidu. President vastustab reeglina välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest, peaminister aga sotsiaal- ning majandusküsimuste eest. Suhtes parlamendiga on presidendil võimalus oma tahet peale suruda. Kuigi valitsuse või üksikute ministrite tagandamine on parlamendi töö, siis president saab selle õiguse ära võtta. Valitsuse koosseis väga ei vahetu.
kohtukorraldus. Põhiseadus alates 1787. Seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president, kohtuvõimu kohtud. USA Kongress koosneb Esindajatekojast (iga osariik esindatud vastavalt rahvaarvule, valitakse 2 aastaks, 435 liiget) ja Senatist (osariikide esinduskogu, igal osariigil 2 kohta, 100 liiget). Föderaalvalimised: 1) iga 2 a järel valitakse ümber 1/3 senatist ja terve Esindajatekoda (vahevalimised); 2) iga 4 a järel kattuvad need presidendivalimistega (üldvalimised). Kehtib enamusvalimiste süsteem. On 2 suurt erakonda: vabariiklased ja demokraadid, mis on pigem liikumised kui erakonnad, isegi liikmete üle ei peeta arvestust, puuduvad juhtimisstruktuurid ja programmdokumendid. Igal Kongressi liikmel on oma büroo kuni mitmekümne abilisega. President koos asepresidendiga valitakse rahva poolt valijameeste kaudu 4 aastaks. Ta on riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Valitsust nimetatakse presidendi administratsiooniks.
president, kohtuvõimu kohtud. USA Kongress koosneb Esindajatekojast (iga osariik esindatud vastavalt rahvaarvule, valitakse 2 aastaks, 435 liiget) ja Senatist (osariikide esinduskogu, igal osariigil 2 kohta, 100 liiget). 6 Föderaalvalimised: 1) iga 2 a järel valitakse ümber 1/3 senatist ja terve Esindajatekoda (vahevalimised); 2) iga 4 a järel kattuvad need presidendivalimistega (üldvalimised). Kehtib enamusvalimiste süsteem. On 2 suurt erakonda: vabariiklased ja demokraadid, mis on pigem liikumised kui erakonnad, isegi liikmete üle ei peeta arvestust, puuduvad juhtimisstruktuurid ja programmdokumendid. Igal Kongressi liikmel on oma büroo kuni mitmekümne abilisega. President koos asepresidendiga valitakse rahva poolt valijameeste kaudu 4 aastaks. Ta on riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Valitsust nimetatakse presidendi administratsiooniks
annaabi.ee 
