kuulsusega. Neid kiusati, ent NSVLi allakäik jätkus. 2. Sissetung Afganistasni 1979.aastal 2.1 NSVLi välispoliitlised avantüürid, karistamatuse tunne. 2.2 1979.a vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSVLi appi. 2.3 NLKP Keskkomitee poliitbüroodel tekkis mõte Afganistani segadust ära kasutada, võttes see maa oma kontrolli alla. 27. 12. 1979 NK vägede tung Afganistani, eriüksus Alfa ründas NK langevarjude toetusel presidendipaleed Kabulis, tappes kogu perekonna. 2.4 Maailm ei kavatsenud NSVLi tegevust pealtvaadata: 1980.a Moskva OM boikoteeriti. 2.5 Afganistanis algas sissisõda, mille NSVL kaotas (15tuh meest). Miljonid kohalikud hukkusid, jätsid kodumaa. 3. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks 3.1 1978 valiti Rooma uueks paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal Karol Wojtyla, Johannes Paulus II. 3.2 J.P II kui väga võimekas juht ja organisaator
üldise ülestõusuni, mis taga sõja võidu. 30. jaanuari varahommikul alustasid kommunistliku väed Teti rünnet. Peamiseks sihtmärgiks oli Saigon. Väed ei rünnanud organiseeritult ühiste jõududega, et Saigon kukutada, vaid otsustasid pigem valida välja poliitilise ja sõjalise tähtsusega sihtmärgid, püüdes halvata valitsuse kontrolli linna üle ja kannustada rahvast loodetud üldist ülestõusu alustama. Seetõttu rünnati presidendipaleed, raadiojaama, sõjaväe peakortereid, USA saatkonna territooriumi, algatades sõjaväepolitseiga 6-tunnise lahingu. Selle käigus hukkusid kõik Vietkongi ehituspataljoni sõdurid, ilma et oleksid suutnud saatkonna põhiterritooriumile tungida. Üllatusmoment tõi esielagu Vietkongile edu, ent samas ebaõnnestuti oma üldistes eesmärkides, millele aitas oluliselt kaasa võimsate USA vägede kiire reaktsioon
annaabi.ee 
