Valimisringkongi oli 80. Rakendati enamusvalimist (igast valimisringkonnast valiti 1 saadik) Eesti riigivanem – EV valitsusjuhi ja riigipea ametinimetus (aastatel 1920-37), 1920-34 oli riigivanemaks peaminister, ta täiis ka rahvusvahelises õiguses ette nähtud riigipea kohustusi. Tema koos Vabariigi Valitsuse liikmetega määras ametisse Riigikogu. 1934-37 a põhiseaduse alusel lahutati riigivanema ja peaministri ülesanded. Eesti president – 1922 a andis presidendikandidaatidele hääli rahvas. Kahe enam hääli saanud kandidaadi seast pidi presidendi valima lihthäälte enamusega Riigikogu 4 aastaks. Esimene president oli K.Päts. Eesti mark – Eesti rahaühik aastail 1918-1927. Seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis markvääringu, võeti vastu Saksa sõjavõimude poolt. Samas olid käibel ka Vene rublad ja Soome margad. 1919 mais võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, mille järgi ainus seaduslik maksevahend on Eesti mark.
Presidendil on veto õigus, millest saab mööda mõlema koja 2/3 enamusega. Tegemist kompromissiga, sest osad tahtsid üldiseid otseseid, teised föderaalseid või osariikide seadusandliku kogusid. Presidenti valib 538 liiget ehk valituks saamiseks tarvis koguda vähemalt 270 liikme toetus. Kahes osariigis (Maine, Nebraska) arvestatakse eraldi valimisringkondi, muudes osariikides saab rohkem hääli kogunud erakond kõik kohad. Juhtumeid, kus kandidaat annab valimispäeval hääle teisele presidendikandidaatidele on vähe. Kui ükski kandidaat ei kogu valimispäeval enamust, valib uue presidendi Esindajatekoda kolme enim hääli saanud kandidaadi hulgast, põhimõttel et igal osariigil 1 hääl. Nii on läinud ajaloos kahel korral (1800 ja 1824). Saksamaa – parlamendi alamkoda valitakse, kasutades nii majoritaarset kui proportsionaalset süsteemi. 1950. aastail välja kujunenud valimiskorra järgi valitakse pool alamkojast ühemandaadilistest ringkondadest
annaabi.ee 
