Esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust, oli Island. Üsna pea tegi seda ka Venemaa (Jeltsin). 6.sept. 1991. tunnustas Balti riikide täielikku iseseisvust NSVL Riiginõukogu. Sept. võeti Eesti vastu ÜRO-sse. 28. juunil 1992. võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus (jõustus 3. juulil). Vastavalt põhiseadusele valiti 20.sept. 1992. Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest. Kõige rohkem kohti sai "Isamaa". Presidendikandidaatideks olid: A.Rüütel "Kindel Kodu" 42,67 % L.Meri "Isamaa" 28,77 % R.Taagepera 23,83 % L.Parek ERSP 3,85 % 1. ringis ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50 % häältest. II voor toimus Riigikogus. Presidendiks sai L.Meri - 59 häält, A.Rüütel sai 31 häält. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti sai "Isamaa", siis tehti temale ülesandeks valitsuse moodustamine
Selline tulemus välistas igasugused läbirääkimised keskvõimuga liidulepingu üle Riigipöördekatse Moskvas, taasiseseisvumine Õ. lk 155-156 28. juunil 1992 võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus. See jõustus juba 3. juulil. Vastavalt põhiseadusele valiti 20. septembril 1992 Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest, käige rohkem kohti sai Isamaa. Presidendikandidaatideks olid: A. Rüütel (Kindel Kodu); L. Meri (Isamaa), R. Taagepera, L. Parek (ERSP). Esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50% häältest. Teine voor toimus Riigikogus. Presidendiks sai Meri. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti oli saanud Isamaa, tehti temale ülesandeks valitsuse moodustamine. Võimule tuli koalitsioonivalitsus (Isamaa, ERSP ja mõõdukad), peaministriks sai M. Laar. Kohalike omavalitsuste valimised toimusid 1993. 1992 viidi läbi rahareform.
annaabi.ee 
