poole on tulnud välismõjutustega mitte sisemise arengu taustal. Weimari Vabariik (1919-1933) Weimari Vabariigi poliitiline süsteem 1919.a. põhiseadus. Willhelm II põgenemine 1918. novembris Hollandisse. Saksamaa ilmingud kui eelmise epohhi täielikud vastandid. Üritada kaotada konkurents kahe täidesaatva võimu vahel (riigipea ja valitsusinstitutsiooni vahel); presidendi mittesuutmisel riiki juhtida võtab tema koha üle kantsler. Tugev presidendiinstitutsioon (otseselt valitav, nimetab riigikantsleri, erakorralise seisukorra väljakuulutamise õigus), põhiseaduslikult: hulgaliselt volitusi poliitilistes probleemides manööverdamiseks. Kantsleri funktsiooni allutamine presidendile. Uur Riigipäev. Mis on keisririigi omast oluliselt tugevam. Parlament muutub taksitavaks jõuks presidendile ja kantslerile, sest parlament muutub seadusandlikuks koguks. Kogu seadusandlus läheb paralmendi kinnitamiseks.
tegevus allutati riigi kontrollile, samas loodi kutsekojad, mis hiljem kaasati osalt ka valitsemisse; kehtestati meediatsensuur; poliitiline opositsioon keelustati, hulk vapse ja muid vangistati (hiljem amnestia); seadusandlik võim läks Pätsi kätte, kes valitses seadusi dekreetidena välja andes; loodi riiklik propagandatalitus; Tartu Ülikooli autonoomia kaotati; 1938. aasta põhiseadusega loodi tugev presidendiinstitutsioon, kahekojaline Riigikogu, mille osa liikmeid ei olnud valitavad vaid määrati presidendi või kutsekodade poolt või kuulusid sinna ameti poolest; 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit Eesti vasakintellektuaalidest polnud EW ajal mitte keegi seotud kommunistliku parteiga (sinna astuti alles 1940. aasta teisel poolel). J.Vares ning J.Semper olid EW ajal tunnustatud ning auväärsed
annaabi.ee 
