Humoristlik ja optimistlik teos. Talupojamotiiv. Arutletakse ka fatalismi üle. 6. loeng 12.10.15 – eelromantism Suur osa romantismi ideestikust kujunes välja valgustuse ajal. Mingis mõttes võib öelda, et romantism on valgustuse äärmus. Valgustusel oli kaks faasi: 1. Materialistlik, empiiriline 2. Sentimentalistlik, tundeline -> see on ka eelduseks romantismi kujunemisele. Eelromantism ehk preromantism – see on aeg, mis käib enne romantismi teket. Tähtis on meelde jätta, et žanrid ei vahetu kella pealt, vaid see vahetus on sujuv. Muudatused luules 18. sajandi 2. poolel hakkavad olema eelduseks romantismi tulekule. Kuigi valgustuse raames me luulest põhimõtteliselt ei rääkinud, oli ju romaani õitsengu aeg. 19. sajandi algust valitseb aga luule ja lüürika ning selle peal on ka lugeja tähelepanu. Sajandi vältel tuleb lugejaid juurde ja kasvab ka huvi.
Inglise eelromantismis olid romantismi nähtused kõige tugevamad - igast seiklused, tunded ja muud asjaolud, mis on imelised ja romantism muutubki 18. saj teisel poolel poeesia oluliseks elemendiks. Võtmesõnadeks romantiline, maaililine ja gooti - romantismi 3 võtmesõna. Klassitsistliku mõistuspärasuse nõuetega on need vastuolu. Romantismi kirjandusteaduslik kasutus läheb käibele juba 18. sajandi lõpus. 19. saj I poolest läheb see käibele. Eelromantilised nähtused: termin preromantism on ka kirjandusteaduslik termin, tähendab ülemineku aega, kus on juba mingid elemendid olemas. Millal see nähtus annab endast esimest korda märka, kuidas ma selle kumileerumist jälgime. Ehkki Addisonil ja Steelil oli juttu mitte rahvapärimusest, vaid Soti piirialade ballaadidest, 18. sajandi lõpul oli rahvaluule kogumine igal pool moes (nt Walter Scott, enne kui ta sai kuulsaks autoriks). 19. sajandi lõpul sai sellest üks kultuuriline tegevus. Addison ja Steel tõid esile