Riigil on kõik juriidilisele isikule omased tunnused. Tal on vara (riigivara), ta võib sõlmida lepinguid, võttes endale teatud õigusi ja kohustusi, ta võib esineda ühe poolena kohtus, tema suhtes võidakse langetada kohtuotsus (kahju hüvitamine) jne. Samal ajal on riik eripärane avalik- õiguslik juriidiline isik. Ta on ainuke juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Ainult riigil on õigus määrata iseenda prerogatiivide maht, kõigil teistel on riigi poolt antud ja tunnustatud õigused ning prerogatiivid, samuti teostab ta kontrolli kõigi teiste juriidiliste isikute üle. Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab, et riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Seda rõhutatakse ka asjaõigusseaduses,
õigusliku juriidilise isiku vormi. Tal on kõik juriidilisele isikule omased tunnused. Tal on vara (riigivara), ta võib sõlmida lepinguid, võttes endale teatud õigusi ja kohustusi, ta võib esineda ühe poolena kohtus, tema suhtes võidakse langetada kohtuotsus (kahju hüvitamine) jne. Samal ajal on riik eripärane avalik-õiguslik juriidiline isik. Ta on ainuke juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Ainult riigil on õigus määrata iseenda prerogatiivide maht, kõigil teistel on riigi poolt antud ja tunnustatud õigused ning prerogatiivid, samuti teostab ta kontrolli kõigi teiste juriidiliste isikute üle. Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades. Ka Eesti õiguskord käsitleb riiki avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg. 3 sätestab, et riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhetes
õigusliku juriidilise isiku vormi. Tal on kõik juriidilisele isikule omased tunnused. Tal on vara (riigivara), ta võib sõlmida lepinguid, võttes endale teatud õigusi ja kohustusi, ta võib esineda ühe poolena kohtus, tema suhtes võidakse langetada kohtuotsus (kahju hüvitamine) jne. Samal ajal on riik eripärane avalik-õiguslik juriidiline isik. Ta on ainuke juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Ainult riigil on õigus määrata iseenda prerogatiivide maht, kõigil teistel on riigi poolt antud ja tunnustatud õigused ning prerogatiivid, samuti teostab ta kontrolli kõigi teiste juriidiliste isikute üle. Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades. Ka Eesti õiguskord käsitleb riiki avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg. 3 sätestab, et riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhetes
annaabi.ee 
