7 2.2. Soengud seitsmekümnendatel 1970ndate soengud olid niisama uuenduslikud kui kosmeetika ning tõid kkasa valiku stiile ja tehnikaid.Püsilokid olid taas moes ja ülimaks saavutuseks oli geomeetriline lõige kombineeritult tihedate lokkidega. Ilmusid müügile sampoonid, balsamid ja pestavad värvid väikestes pakikesteks. Vahvlilokid olid 70ndate juustemoes püsinähtus, sest need sobisid täiuslikult maalitud sifoonist õmmeldud õhuliste prerafaeliitlike rõivastega mis olid ühenduslüliks hipi-ja kõrgmoe vahel. Ka peenikesed patsid olid moes. (Mulvey &Richards 1998) Juustele oli värvikas kümnend, popid olid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kuntslikud värvid. Sel kümnendil ilmus jälle triibutamine, enamasti küll pleegitamine, ning soegn nägi välja,nagu oleks kristallsuhkrune kamm läbi juuste tõmmatud, mulje oli täiesti erinev hilisemast, kui kasutusele võeti fooliumja värvid. (Mulvey &Richards 1998)
suured ja kõrged mesilassülemi-sarnased soengud, mis nõudsid föönitamist ja tupperimist. Püsilokid olid taas moes. Ülimaks saavutuseks oli geomeetriline lõige kombineeritult tihedate lokkidega. Väga populaarsed olid keemilised spiraallokid ning ka lainetavad lahtised keemilised lokid; poisipea muutus taas populaarseks. Vahvlilokid olid 1970ndate juustemoes püsinähtus, sest need sobisid täielikult maalitud sifoonist õmmeldud õhuliste prerafaeliitlike rõivastega, mis olid ühenduslüliks hipi- ja kõrgmoe vahel. Peenikesed patsid olid samuti populaarsed ja neile lisaks või nendega koos kasutati kangast punutud patse. Juustevärvidest olid popid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kunstlikud värvid. Ilmus jälle triibutamine (pleegitamisena). 1978. aastal ilmus esimene ammooniumivaba juuksevärv - Colorsilk. Järguline lõige tuli kõikvõimalikes variantides, alates kuulsast
annaabi.ee 
