Johann Füssli (1741-1825), kes hiljem muutis oma nime Fuseliks, oli Blake'i sõber. Ta kuulus romantikute hulka, kuid tema tööd olid rohkem sümbolistliku ja psühholoogilise sisuga. Töödes on unenäolised figuurid. Caspar David Friedrich (1774-1840) naalid on ilusad ja melanhoolsed ja müstilised. Kujutas lõpmatust ja igavikku. Jean-Auguste-Dominique Ingres (1780-1867) tähelepanu oli detalidel ja värvide täiuslikkusel ja see avaldas ka suurt mõju prerafaeliitidele. Blake polnud ainus, kes püüdles prerafaeliididele sarvase esteetika poole. Prerafaeliite inspireeris kunst, mis eelnes Raffaelile.Nad hülgaisid akadeemilised traditsioonid. Nende maale iseloomustavad säravad, hiilgavad ja helendavad värvid, teravalt toonitud kontuurid ja piinlöikult täpne tähelepanu detailidele.nad kasutasid ebatavalist tehnikat maalisid puhtale valgele põhjale ja töötasid otse looduses. W.H
,,Childe Haroldi palveränd" Tegelik wordsworthi ja Scotti luule läbimurre toimub pärast Byronit. ,,Lüürilisi ballaade" peab eksamil teadma! Tormiline romantismi aeg jääb teise ajajärku. Blake elas varem kui suur osa romantikuid. Originaalsuse poolest on teda kõrvutatud Hölderliniga. KA tema oli eraldiseisev ja üksik. Omas ajas ei olnud ta eriti tuntud autor. Blake pandi sinna kaanonisse hiljem nagu 19. sajandil ja 20. sajandil kombeks oli. Ta võlgneb oma tuntuse prerafaeliitidele. Oma eluajal oli tagasihoidlik autor. Oli nii luuletaja, kunstnik (oli õppinud vasegravüüri) ja oli ka mingis mõttes filosoof. Oma mõtted põimis ta ka oma luulesse, ja nii on tema luules ka erinevaid tähendusi. Ainuke asi mis õppis oligi vasegravüür. On andnud välja kolm kogumikku. ,,Luulevisandid", ,,Songs of Innocence" ja ,,Songs of Experience". Viimase kahega on ta saanud kuulsaks. Koos oma naisega kes oli tõeline Galanthea Blake'i kujutab inimest mitte loodust
annaabi.ee 
