Tekivad juussoonte võrkkesta ummistused, mis põhjustavad paikseid kärbusi. Need on näha vatitutte meenutavate kolletena (nn pehmed eksudaadid). Samas piirkonnas võivad võrkkesta veenid laieneda, niverduda ja olla läbilaskvad, muutudes pärlikee taoliseks ning lisaks võib võrkkestal näha laienenud juussoonte võrke. Verevalumid silmapõhjas võivad olla küllaltki ulatuslikud ning ajuti võib olla nägemisteravuse häireid. Preproliferatiivse retinopaatiaga patsientidel on kõrge risk uute veresoonte tekkeks, mis võivad põhjustada nägemise kaotuse. Selle vältimiseks on vajalik regulaarne silmakontoll. 10 2.1.3 Proliferatiivne retinopaatia Retinopaatia raskeim vorm on proliferatiivne retinopaatia, mis on nägemist ohustav seisund. Seda esineb I tüüpi diabeetidel rohkem kui II tüüpi diabeetidel.
Diabeetilisel retinopaatial on kolm staadiumit- mitteproliferatiivne, preproliferatiivne, proliferatiivne. Mitteproliferatiivne retinopaatia on algstaadium. Silmapõhjas esinevad väikeste veresoonte laiendid 24 (mikroaneurüsmid) ja võrkkesta turse. Nägemisteravus tavaliselt muutunud ei ole. Preproliferatiivse retinopaatia puhul on silmapõhja veresooned laiad, looklevad, immitsevad verd. Verevalumid silmapõhjas võivad olla küllaltki ulatuslikud. Ajuti võib olla nägemisteravuse häireid. Proliferatiivse retinopaatia puhul tekivad uued veresooned, mis võivad ulatuda isegi silma klaaskehani ning purunedes tekitada sinna verevalumi. Sellest tekib silmapõhja sidekude, mis võib viia võrkkesta eraldumiseni silmapõhjast ja nägemise kaotuseni.
annaabi.ee 
