Grammatikalsieerumine/grammatiseerumine 1. Üks teadvustamata, aga universaalselt toimiv keele muutuse mehhanism on grammatikaliseerumine. See on kognitiivne protsess, seetõttu ongi universaalne ja esineb igas keeles. Grammatikaliseerumine on leksikaalsete üksuste muutumine grammatilisteks üksusteks (s.o. ,,tavaline" sõna muutub grammatiliseks sõnaks, nt prepositsiooniks, partikliks, abiverbiks jne). Selleks, et aru saada, mis toimub, tuleb rääkida tähenduse liikidest. 2. Tähenduste liigid: leksikaalne (tähendus tavamõttes, nt sõitsin 'liikusin ratta, auto, rongi, bussi jm sõidukiga') ja grammatiline (nt sõitsin lihtminevik, ainsuse 1. pööre). Lähtudes sellest, tuleb vaadata, milliseid tähendusi väljendavad erinevad morfeemid. 3. Erinevad morfeemid väljendavad erinevat liiki tähendusi:
Laenamine Mitteleksikaalne laenamine (näiteks grammatilise elemendi laenamine) on võimalik, kui samast keelest on saadud ka sõnu. Seotud morfeemide (nt käände ja päärdelõpud, mida iseseisvalt ei kasutada) laenamise tingimused on vabade morfeemide laenamine (nt sõnad). Grammatilist sõna (nt eessõna) võib laenata ainult tingimusel, et sõna süntaktiline positsioon säilib [eessõna jääb ikka eessõnaks (prepositsiooniks, mitte ei muutu tagasõnaks postpositsiooniks)]. Keeled muutuvad Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad [vrd nt eesti keel ja ungari keel korduvad elemendid on mõlemas keeles sõna lõpus, teistest keeltest võib näiteks kohaväljendi olla sõna ees (inglise keeles at school)]. Võrdlevajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulatu rohkem kui 8000
annaabi.ee 
