rasvu). Kõige rohkem on kohvis kofeiini 1–2% (ergutava toimega ksantiinalkaloidi), parkaineid, eeterlikke õlisid ja lämmastikuühendeid. • Mis ülesandeid kofeiin meie organismis täidab? Kofeiin tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid ning tõstab sellega mõnevõrra vererõhku. Organismi tasandil ergutab see alkaloid üldist põhiainevahetust, soodustades ka energia vabanemist toitainetest. Seetõttu on kofeiini lisatud mõningatesse kõhnumist soodustavatesse preparaatidesse. Samuti aitab kofeiin lühiajaliselt mõnevõrra parandada kehalise suutlikkuse näite. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus – kohvil on vett eemaldav ehk diureetiline mõju. Seetõttu pole kohv veekaotuse korral janukustutuseks sobiv. Erilist tähelepanu tasub pöörata mõjule, mida kofeiin avaldab inimese närvisüsteemile. Kofeiinimolekulide seostumisel peaaju teatud piirkondades esinevate närvirakkude retseptoritega muutuvad
Kofeiinist peaksid, eriti õhtutundidel, hoiduma ka need inimesed, kellel on uinumisraskusi. Samuti on liigne kofeiin vastunäidustatud südamehaigetele ja ülierutuvatel tasub sellest üldse loobuda. Suured kofeiinikogused 0,5 g ja rohkemgi võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid, umbes kümme grammi võib osutuda surmavaks. Selge on aga, et nii suurtes kogustes kofeiini keegi jookidega sisse juua ei suuda. Ka sportlased peaksid kofeiini sisaldavatesse preparaatidesse suhtuma ettevaatlikult kui võistleja uriinis on kofeiini üle lubatu (12 mg/l), siis vastavalt ROK-i seadustele sportlane diskvalifitseeritakse. Osade maade sportlasi on lausa hoiatatud, et nad vahetult enne võistlusi ja dopinguproove ei jooks üle 23 tassi kohvi ega teed. Loomulikult ei sobi kofeiinirikkad joogid ka laste toidumenüüsse, sest nende närvisüsteemile on niigi omane kõrge erutatavus ja nad väsivad suhteliselt kiiresti. Nii võib
annaabi.ee 
