ärkvelolek kuid desorienteeritus, haige on ärkvel ja orienteeritud. Hilisemas postoperatiivses perioodis võivad esineda ka tromboemboolilised tüsistused põhjustades aju imfarkti. 5. Potentsiaalne oht neerupuudulikkuse tekkeks Diureesi jälgimine postoperatiivses perioodis annab informatsiooni organismi homoöstaasist. Vedeliku tasakaalu häired võivad operatsiooni järgselt olla tingitud sellest, et haige piiras vedeliku tarbimist preoperatiivselt, ta kaotas vedelikku ja verd operatsiooni ajal ning operatsioon kui stress-situatsioon soodustab vedeliku ja soolade peetumist organismis. Neerupuudulikkuse tekkes on oluline ka jälgida haige vererõhku. Shokk ja vererõhu langus potentseerivad ägeda neerupuudulikkuse teket. Oluline on jälgida naha turgorit, tunnidiureesi, eritusi haavadreenist, vedeliku bilanssi ning vedelike ülekandeid. 6. Potentsiaalne oht uriinipeetuseks
Tase I: Vajab varustust või seadeldist Tase II: Vajab teise inimese abi või järelvalvet ning varustust või seadeldist Tase III: Vajab teise inimese abi või järelvalvet ning varustust või seadeldist Tase IV: On sõltuv ning ei osale Füüsiline läbivaatus: Haiglasse tulles vererõhk 110/65 mmHg, pulsisagedus 82 x', regulaarne, tugevus normaalne, SpO2 98%. Patsiendil esineb hüpertooniatõbi. Hingamissagedus 18 korda minutis nii preoperatiivselt. Postoperatiivselt 16 korda minutis. Hingamisel probleeme ei esine, hingab ühtlaselt. Peale operatsiooni teostab hingamisharjutusi. Käepigistus on normaalne. Lihastoonus ka normaalne. Patsiendil on diagnoositud ühepoolne gonartroos, kuid tema sõnul see liikumisele mõju ei avalda. Patsient liigub iseseisvalt, vahepeal kasutab keppi. Tasakaaluhäireid ei esine. Hinnang lamatiste tekkeriskile: Bradeni skaala järgi 16 palli. Madal risk. 4
… on peamine liigeste rekonstruktiivsete operatsioonide meetod, mille eesmärk on liigeste funktsiooni parandamine, patsiendi valu (nii puhkeasendi kui koormusvalu) leevendamine ning elukvaliteedi tõstmine. Liigeste endoproteesimise kliinilised näidustused: liigese kontraktuur, anküloos, valu, lonkamine (jalaliigeste korral) Röntgenoloogiliselt: liigesruumi ahenemine, liigese deformatsioon, osteofüütide olemasolu. Puusaliigese endoproteesimine Füsioteraapia preoperatiivselt asendravi, perifeersed harjutused hingamisharjutused patsiendi juhendamine/ õpetamine voodisse minekul ja voodist välja aitamine kõndimise harjutamine rullaatoriga, karkudega istumise ja seismise juhendamine. Füsioteraapia postoperatiivselt Asendravi- selili (~ 1 nädal, hiljem keeramised küljele ja kõhuli), jalad puusast abduktsioon- ja väheses välisrotatsioonasendis- asend saavutatav tugipadjaga.
annaabi.ee 
