võivad olla takistuseks kogu operatsioonile. Tehakse kindlaks patsiendi emotsionaalne seisund (orienteeritus, rahutus, kartlikkus) ning hinnatakse koostöövalmidust ja võimelisust. Patsiendile tutvustatakse operatsiooni põhjust ja ettevalmistusi, opeatsiooni aega ja kirurgi nime, operatsioonisaalis toimuvat, anesteesiameetodit, operatsioonijärgset ravi, jälgimist ärkamisruumis ja üleviimist osakonda, kavandatud järelravi. Preoperatiivsel perioodil on vajalik ka operatsiooni järel vajalike oskuste harjutamine: hingamisharjutused, liikumis- ja võimlemisharjutused (voodist tõusmine ja voodisse heitmine, veenitromboosi ja kopsuemboolia vältimine) ning haavade pinguloleku, venimise ja rebenemise vältimine, ohutu köhimine. 1.2. Toitumine ja eritamine Eelmise päeva õhtust tuleb üldiselt olla söömata, vajadusel tühjendatakse sool ja paigaldatakse püsikateeter. 1.3. Puhtus ja rõivad
Mao-sooletrakt, roojamine: Patsient ütleb, et kõht on tal eelnevalt läbi käinud korrapäraselt (1 kord päevas). Pärast operatsiooni on samuti kõht läbi käinud, esineb kerge iiveldus. Tugi-, liikumiselundkond: Patsient liigub ringi iseseisvalt ilma abivahenditeta. Krampe ning tasakaaluhäireid patsiendil ei esine. Esimesel postoperatiivsel päeval liigub samuti iseseisvalt, aga rahulikult. Hingamiselundkond: Patsiendi hingamissagedus nii preoperatiivsel kui postoperatiivsel perioodil on 16 korda minutis. Hingamisrütm on regulaarne, ei esine valu ega raskustunnet hingamisel. Südame-veresoonkond: Haiglasse tuleku päeval (31.03.2015) oli patsiendi vererõhk 135/79 mmHg ja pulss 80 x´. Operatsiooni päeval oli patsiendi vererõhk 133/80 mmHg ja pulss 85 x´. Esimesel postoperatiivsel päeval (02.04.2015) oli patsiendi vererõhk 131/80 mmHg ja pulss 81 x´. Urotrakt: Patsiendil urineerimisega probleeme ei ole, käib umbes 5 korda päevas
annaabi.ee 
