Tihti süüdistavad tüdrukud oma puudustes emasid. Tüdrukutel tuleb ette põgenemisi kodust probleemide eest. Eelteismeealisel tüdrukul on suurem kohanemise võime. Ta on aktiivne, tugevate väljaspoole suunatud huvidega. Tüdrukud suhtlevad sageli nelja silma all, sõprus võib jääda paljudeks aastateks. Võib hakkata menstruatsioon, rindade arenemine see aitab kaasa naiseliku identiteedi kujunemisele. Normaalseses naiselikus arengus eelteismeeas domineerib kaitse seotuse vastu preoidipaalse emaga (Mangs ja Martell 2000). 5 2.2. Eelteismeline poiss "Kõige märkimisväärsem eelteismelise poisi juures on tema kindel distantseerumine vastassoost ja regressioon eelkõige anaalsesse positsiooni koos domineeriva agressiivsusega fantaasias, mängus ja tegevuses või lihtsalt kuritegevuses" (Mangs ja Martell 2000). Kaitsena valib poiss tavaliselt homoseksuaalse objekti. Eelteismeeas pöördub ta sageli
" (sama: 82) Morris väidab, et kui Cixous seob keele häälega, heliga, pole tegemist pelgalt stilistilise taotlusega, vaid sellel on sügavam tähendus. Nii Freud kui Lacan rõhutavad oma seksuaalteooriates nägemisaistingut puudulikkuse fikseerijana. Freud ütleb oma artiklis "Anatoomiliste sooerinevuste psüühilisi vasteid" väikese tüdruku kohta: "--- ta on näinud seda [peenist], tal ei ole seda, ta tahab seda." (Freud: 183) Ühendades keele häälega naaseb Cixous preoidipaalse ema-lapse suhte juurde, aega, kus valitseb rohkem tundeaisting, hääl ja rütm kui nägemisaisting. See on fantastiliselt külluslik aeg, kus ei näi olevat kehade eristumist ega naudingute piiri, jagunemist minaks ja emaks. "Puuduta mind, hellita mind, sina nimetu olend, anna mulle mu enda mina!" (Cixous: 86) Ecriture feminine on kui alateadvuse "laul", mis avab sissepääsu tõrjutud mällu, äratab mälestuse esimesest aistitavast teadmisest, teadmise kehast erootilise naudingu allikana
annaabi.ee 
