Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). Sajandi väljapaistvamaid muusikuid, kes küll oma eluajal ei olnud väga imetletud ja niisama rohkesti trükitud, kui Lassus. Küll aga kasvas tema kuulsus järgnevate sajanditega. Nimi Palestrina (ladinapäraselt Prenestino) on laenatud ta sünnilinnalt Rooma lähistel, kus ta noorusaastatel Palesrtina katedraalis organistikohta pidas. Helilooja kujunemine ja karjäär on seotud aga Roomaga. 1551 sai noorest ja veel vähetuntud Palesrtinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht ning 1955 sai temast (vaatamata sellele, et ta oli abielus) paavsti isikliku kapelli laulja (selliste kapellide liikmed pidid olema vaimuliku seisuses või vähemalt seda taotlema, sest roomakatoliku vaimulikele kehtib abielukeeld tsölibaat)
Üks sajandi väljapaistvamaid muusikuid, järgnevate sajanditega tema kuulsus ainult kasvas. Oma eluajal polnud sugugi nii imetletud ja rohkesti trükitud kui Lassus. Palestrina stiil kujunes aga juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest ,,puhta ja väärika" kirjaviisi akadeemiline kuju. Nimelt on seda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud ja kõrgemates muusikakoolides kirjutatakse tänaseni tehnikaharjutusi tema eeskujul. Tema nimi (ladinapäraselt Prenestino), mille all ta kõigis allikais esineb, on laentatud ta sünnilinnalt Rooma külje all. Tema kujunemine heliloojaks ja karjäär oli seotud üksnes Roomaga. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi elu lõpul ,,häbenes ja kurvastas", et on loonud muusikat ka armastuseluulele (umbes sadakond ilmalikus laadis madrigali). Palestrinat tuntakse siiski eelkõige ta missatsüklite põhjal: neid on säilinud 104, ligi
annaabi.ee 
