--) suuraju koorde, eelkõige somatosensoorsesse korteksisse. Alanevad juhteteed paiknevad eesväädis ja külgmise väädi mediaalses osas ja on enamasti seotud motoorika kontrollimisega. · Alanevad juhteteed jagunevad kahte gruppi: püramidaalsüsteem; ekstrapüramidaalsüsteem · Püramidaalsüsteem jaguneb kaheks kulglaks: kortikospinaalkulgla, kortikobulbaarkulgla. · Kortikospinaalkulgla ülemiste motoneuronite kehad paiknevad primaarses motoorses korteksis, premotokorteksis ja primaarses somatosensoorses korteksis; alumiste motoneuronite kehad on seljaaju hallaine eessambas. · Kortikospinaalkulgla kontrollib liigutustegevust allpool pead, kortikobulbaarkulgla aga pea ja kaela osas. · Ekstrapüramidaalsüsteemi moodustavad alanevad juhteteed, mis ei läbi püramiide ega kuulu ka kortikobulbaarkulglasse. 10. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon.
väikeajju Külgväädi selgmises pindmises osas Spinotserebellaar-kulglad Tagaväädi külgmises osas Talbkimp Juhivad erutust lihaste proprioretseptoritsest ja naha taktiilsetest reteptoritest piklikaju vastavatesse tuumadesse Tagaväädi keskmises osas Õrnkimp Füsioloogiline funktsioon Paiknemine seljaaju valgeaine väädis Juhtetee Seljaaju juhtefunktsioonid: alanevad juhteteed Kortikospinaalkulgla (püramidaalsüsteem): neuronid asuvad motokorteksis ja premotokorteksis (väljad 4 ja 6). Toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Täidab sihtmotoorset funktsiooni Ekstrapüramidaalsüsteem (tugimotoorne funktsioon) Rubrospinaalkulgla Vestibulospinaalkulgla Retikulospinaalkulgla Tektospinaalkulgla Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla: algus – keskaju punatuum. Retikulospinaalkulgla: algus – sillas ja piklikajus paiknevad retikulaarformatsiooni tuumad
annaabi.ee 
