Ordu kasu: välditi välisvõimude vahelesegamist Liivim asjadesse. Järgnevalt taoltes Ordu Liivim pk-de inkorporeerimist Sks ordusse (nagu Preisimaa, Kuramaa). Piiskopipoolel püüti teha Riia pp org võitlusvõimelisemaks Ordu vastu ja tõmmata kaasa ka piiskopiala vasalle. Riia toomkapiitel korraldati ümber Augustinuse mungaordu kohaselt(nagu varemalt Trtu pk-s). Neile reeglitele oli rajatud juba esimene Liivim kiriku tk p Meinhardi ajal, hiljem p Alberti asendas need premonstraatlaste ordu määrustega(mis tol ajal osutusid sobivamaks toomhärrade sisemisjoni lahendamiseks). Nüüd, kus Liivim l õhus võitlus hegemoonia pärast, näis pp-le sobivamad Augustinuse ordu reeglid-toomhärrade kloosterlik ühiselu lõpetati, igale neist anti iseseisvad tulud, sel teel pidi iga üksiku toomhärra pol osatähsus tõusma. Selline toomhärra ametikoht pidi ka koh vasalliperekondi ahvatlema nende taotlemisele ja seega huvituma pk iseseisvuse säilitamisest ja tema mõju
Victoria kooli ja Chartres'i toomkooli, mis said kogu Õhtumaa juhtivateks õppeasutusteks. Lisaks sellel oli iga augustiinlaste-koorihärrade kloostris oma enda kool, mis jagati internseks ja eksternseks haruks. Esimeste eesmärgiks oli kloostrijärelkasvu ettevalmistamine ordueluks, eriti hingehoiutööks. Eskternkoolid andsid haridust aadlikele ja hiljem kõrgkodanlastele. Premonstraatlased - Vägalähedased olid augustiinlate premonstraatlased. Sai alguse üldisest kirikureformist Premonstraatlaste-koorihärrade ordu loodi 12. saj alguses. Asutajaks Norbert Xantenist. Norbert võttis kasutusele Augustinuse ühiselureegli. Lisaks apostellikle vaesusele tuli toimida ka jutlustajana ja hingehoidjana. Ordu põhikorra peaprintsiip: premonstraatlaste ordu on suhteliselt iseseisvate üksikkloostrite ühendus. Seepärast ei anta ordutõetust kogu ordule, vaid üksikkloortrile. Igaüks kuulub koorihärra või ilmikvennana eluaegselt sellesse kogukonda, mis ta vastu on võtnud
annaabi.ee 
