tähenduslikuks, seejärel esitatakse selle stiimuliga samaaegselt uus neutraale stiimul, kuni ka uus stiimul kutsub esile tingitud reaktisooni. Operantne tingimine õppimise vorm, mille puhul õppija saab kinnituse alles pärast soovitud reaktsiooni sooritamist ning õpib sel moel selgeks seose reaktsiooni ja kinnituse vahel. NB õpetaja tunnustab õpilasi selle eest et nad pingutavad tunnis, tulemuseks tahavad õpilased tunnis rohkem pingutada. Tagajärje seadus Thorndike'i teooria, et premeeritav reaktsioon tugevneb ning reaktsioon, millele ei järgne preemiat (või järgneb karistus) nõrgeneb. Vormimine protsess, mille abil kutsutakse esile soovitud reaktsioon premeerides käitumist, mis on soovitud reaktsiooniga järk-järgult üha sarnasem. Nt rott ei saa juhuslikult kõrgele hüpata ja katse läbiviija eesmärki täita, tuleb õpetada!! Käitumiskontrast reaktsioonimuster, mille puhul organism lähtub preemia hindamisel võrdlusst teiste võimalike või varem esinenud
reaktsiooni Klassikaline tingimine – õppimise vorm, mille puhul esineb korraga kaks stiimulit ning organism õpib neid omavahel seostama. (nt „Väike Albert“ eksperiment, John B. Watson, 1920) Tingimise tagajärg võib iseeneslikult mingi aja jooksul kaduda – kui stiimuleid ei esitleta enam koos siis muutub tingitud stiimul uuesti neutraalseks ning refleks kaob (tingitud refleksi kustutamine). Operantne tingimine. Käitumist kujundatakse käitumise tagajärgedega. Premeeritav käitumine tugevneb (käitumisele järgneb kinnitus): ● Pos. kinnitus – lisatakse midagi meeldivat (nt. saab kommi) ● Neg. kinnitus – võetakse ära midagi ebameeldivat (nt. vihmavarju kasutamine) Käitumine, millele järgneb karistus, nõrgeneb: ● Pos. karistus – lisatakse midagi ebameeldivat (nt. riidlemine) ● Neg. karistus – võetakse ära midagi meeldivat (nt. ei saa mängida)
annaabi.ee 
