Raamatu ,,Naeruväärsed eputised" kokkuvõte Raamat rääkis kahest ärahellitatud preilist, kes olid omavahel sugulased. Üks oli Gorgibusi tütar Madelon ja teine Gorgibusi vennatütar Cathos. Isa- ja onurolli mängiv Gorgibus oli juba liiga vana ja väsinud kasvatamaks ja ülalpidamaks sellist kahte eputist ja otsustas nad mehele panna. Tüdrukud polnud sellest mõttest eriti vaimustuses. Neile tulid kohale kaks kosilast, kellega Gorgibus ise täiesti rahule jäi. Neil oli vara, mis tähendas, et tüdrukud ei pea millestki puudust tundma ja pärinesid ka headest perekondadest
PORKUN PORKUNI PREILIST Öövahtide suust teadnud rahvas vanal ajal ümberkaudu paljugi imelikust tulevalgusest rääkida, mis Porkuni tiigi peal enamasti igal keskööl nähtav olla. Tuluke kerkinud kui põlev küünal äkitselt vee peal üles ja kustunud tunni aja pärast jälle ära. Ehk tiigi tuluke küll vanasti juba rahvale tuttav asi olnud ja palju inimesi oma silmaga tiigi valgust näinud, siiski ei teadnud keegi asja sündi pikemalt ära seletada
aasta kesksuvel ühes väikeses Rootsi linnas. Mõisaomaniku tütat noor naine preili Julie üritab pääseda piiravatest moraalinormidest ja soovib lõbutseda. Tantsib alamatega pidudel ning ühel hetkel märkab ta teenrit Jean'i, kes on palju reisinud ja lugenud ning heade kommetega noormees. Teenijanna Kristin on Jean'i kihlatu. Süzee põhiidee käib võimu omamise ümber selle erinevates vormides. Julie'l on võim Jean'i üle, sest ta on kõrgemast klassist ning naissoost. Samas on Jean preilist üle teadmistes, kuidas elu maailmas ning meeste peades käib. Krahv võim mõlema üle seisneb nii aadlikuks, isaks kui ka tööandjaks olemises. Statistika järgi on «Preili Julie» Strindbergi draamadest kogu maailmas kõige rohkem mängitav, Rootsis on selle põhjal tehtud film (mille eest Alf Sjöberg sai peaauhinna Cannes'i festivalil 1951), ballett (mis tõi koreograaf Birgit Cullbergi moodsale balletile rahvusvahelise tunnustuse), TV-lavastus ja kuuldemäng.
Marquardti juures, ja viimaseid numbreid Riias. Trükiarv ning levik olid tagasihoidlikud, tellimishind 6 paberrubla. Vähese leviku üheks põhjuseks oli Masingu vastuolu pietistlik-hernhuutlike pastoritega ja vennastekoguduse liikumisega, millised olid boikoteerinud juba ,,Vahelugemisi" ja masingu lugemikke. Nädalalehe sisu oli mitmekesine. Selles oli sõnumeid, kirjeldusi võõraste maade ja kodumaa ajaloo kohta (ms. Mõrvalood Porkuni preilist ja Barbara von Tiesenhauseni tapmisest Rõngus), teaduse- ja kultuurisaavutuste esitlusi, kirjanduse ja hariduse käsitlusi, praktilisi nõuandeid ja ilukirjanduslikke palasid. Masingu taotluseks oli üldine emakeelne haridus talurahvale ning ta taunis kõiki saksastamise kavatsusi. Masingu kirjatöid iseloomustas hea ja piltlik sõnastamisoskus ning korralik eesti keel. Masingu nädalalehes ilmus ka esimene illustratsioon eesti ajakirjanduse ajaloos, ja sellegi autoriks oli ta ise.
annaabi.ee 
