armastus", mõlemad said häid arvustusi kriitikutelt ja tunnustust ka Prantsuse filmi akadeemialt. Ta stiil oli oluline Tsehhi ,,uue laine" väljakujunemisel. Tihtipeale on fiktsioon ja realism põimitud. Liikumises olid lavastajad, kes kasutasid riigi poolt kontrollitud filmitehast ära, et kajastada totalitaarses süsteemis elamise probleeme. Formani kolmas film "Pritsimeeste pidu", otsetõlkes "Põleb, mu preilike!"oli lavastaja esimene niiöelda skandaalifilm. Filmis on üsna saamatu tuletõrjejaoskond, kes soovib oma ülemusele pensionile mineku puhul peo teha. Peost saab aga katastroof ja kajastub hoopis see, kuidas tuletõrjejaoskond saab bürokraatlikul viisil riigilt lüüa. Filmi ilmumisel esitas nelikümmend tuhat tuletõrjujat Tsehhoslovakkias lahkumisavalduse. Forman pidi avalikult vabandama ja selgitama, et film oli mõeldud poliitilise allegooriana, mitte solvanguna tuletõrjele
Isa oleks ennemini andeks palunud ja Tarapita oleks oma rumaluse eest tapelda saanud. Häbene, Tarapita, häbene, sa pole parem sugugi kui päris koer! Kas see on mu kasvatamise vaeva palk? Mine, ma ei salli sind!» See manitsus mõjus niipalju, et Tarapita oma urina jättis ja Oodo veel ikka vihaselt, aga rohkem rüütellikult ütles: «Siis peab ta minuga võitlema. Minu au nõuab seda.» «Minugi pärast,» seletas Jaanus vahvalt ja tõusis püsti. «Te olete hirmus kangekaelsed,» kurtis preilike ja uuris haleda meelega vaenlaste nägusid, et sealt vähematki leppimismõtet leida. Aga sealt puhast tigedust ja kõrkust lugedes tõmbas ta mõlema käed oma kahte pihku ja ütles kurvalt: «Siin ei või te võidelda, kõikide inimeste silma ees. Lähme aeda!» Mindi aeda. Pehme liivane kõht tihedate vaa-rikapõõsaste vahel valiti võitlusepaigaks ja vaenlased seadsid end kibeda rusikavõitluse nõuga teineteise vastu. Aga enne kui võitlus
annaabi.ee 
