pinnamoe ja veereziimi iseärasustest. Poliitiline geograafia (geopoliitika) Peamisi eesmärke läbi aegade kehtiva süsteemi, impeeriumi või riigivõimu territoriaalsete pretensioonide ja piiride õigustamine. 13. Maastike areng ja aegruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi). 1. Preglatsiaalne periood. Svekofenni kurrutus, Mere pealetungide, Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. 2. Glatsiaalne periood. Järgnesid pikaajalised kulutusprotsessid (erosioon, deflatsioon, karstumine jne.) Devoni ajastu lõpust Kvaternaarini, Kvaternaarsed mandrijäätumised, 3. Postglatsiaalne periood. Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Inimtegevus, maakerke kiirus, 14. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium.
1. Preglatsiaalne periood. Svekofenni kurrutus. Mäetekkeliste protsesside tulemusena muutus suurem osa Balti kilbist mäestikulisek, kujunesid graniitsed intrusiivid. Järgnenud kestnud kulutusperioodil muutus ala kulutustasandikuks, säilinud kivimid moodustasid praeguse Eesti aluskorra.. Kujunes välja aluspõhja reljeef. Aluspõhjast pärinev kivimaterjal on olnud oluliseks komponendiks nüüdisaegse pinnakatte välja kujunemisel. Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. Nt: lubjakivide avamusalal Põhja- ja Lääne-Eesti nooremates setetes esineb hulgaliselt materjali aluspõhjast, millest tingituna on mulla lähtekivim karbonaatide rikkas. Sellest oleneb omakorda muldade kujunemis tingimused ning taimkatte iseloom. Aladel, kus pinnakate on väga õhuke võtavad aluspõhja kivimid otseselt osa muldade tekkest ja taimkatte kujunemisest.
annaabi.ee 
