moodustis jne. Epigenees absolutiseeris arenemise väideti, et organism tekib sügoodist pideva muutumise, arengu teel - algmaterjaliks on diferentseerumata (eristumata) rakud, midagi pole enne valmis. Organism ja tema elundid tekivad ontogeneesi vältel uuesti ja omandavad aeglaselt oma lõpliku kuju. Niisuguse õpetuse rajajaks oli umbes 350 a. e.m.a. Aristoteles. Leidke tänapäevastele teadmistele tuginedes, mis oli preformismi ning epigeneesi toetajate arvamustes väära. Kritiseerige neid vaadete süsteeme. Seejärel püüdke leida, millised tollased seisukohad leiavad toetust ka tänapäeval. Kommentaar Paljunemine 18. Tänapäeval on levinud arusaam, et isendi areng on informatsiooniliselt programmeeritud, preformeeritud (geenid). Areng ehk epigenees toimub siis genotüübis kodeeritud info alusel. Seega toetab "millegi" ehk geenide olemasolu preformismi ning arengu üldine toimumiskäik, "uue loomine" epigeneesi
Bakterioloogia teke ja areng. RAKUTEOORIA Kui evolutsiooniteooria (millest juttu edaspidi) on oluline faktor, mis pärit loodusteadustest ning saanud muutma kogu inimkonna arengut eeskätt läbi oma peegelduste sotsiaalsfääris, siis rakuteooria sai ilmselt olulisimaks mõjuriks loodusteaduste edasises arengus. Rakuteooria univesaalsus avas tee nii metodoloogiale, kui filosoofiale, patoloogia-käsitlustele kui pärilikkusõpetusele. Alguse saavad siinkohal käsitletavad teadussuunad preformismi (kontseptsioon, mille kohaselt loode / organism sisaldub valmis kujul seemne- / munarakus, vastavalt siis animalkulism ja ovism) ja epigeneesi (loote areng diferentseerumata ainest) vahelises diskussioonis, mida kaudselt pidas juba nt Harvey. Epigeneesi fenomeni õigsuse tõestas 18. sajandi keskel C. F. Wolff (1733-1794). Preformatsiooniteooriat nimetati ka evolutsiooniõpetuseks. (Preformatsiooniteooria pole siiski ka tänapäeval surnud, elades edasi kasvõi õpetuses geenidest.)
annaabi.ee 
