olemasolulause, omajalause, kogejalause ja tulemuslause. (4) Kokkuvõte Ejaki keeles on neli vokaali ning vokaalid võivad olla suulised ja nasaalsed. Võrdluseks on eesti keeles 9 vokaali. Sarnaselt ejaki keelega võivad need vokaalid esineda lühikeste ja pikkadena. Ejaki keel on konsonandirohke keel 34 konsonandiga, kuid eesti keeles on 17 konsonanti. Morfoloogilisest küljest on ejaki keele nimisõnad morfofoneemiliselt muutumatud ja pöörded lisanduvad sõnadele prefiksina. Eesti keele nimisõnad on morfofoneemiliselt muutuvad ja pöörded lisanduvad sõnadele sufiksitena. Ejaki keeles on kõneviise on kaks, nimelt sooviv ja käskiv. Eesti keeles on viis kõneviisi- kindel, kaudne, möönev, käskiv ja tingiv. Erinev on ka lause ehitus, eesti keeles on tüüplause SVO ja ejaki keeles SOV. Ejaki keel on väljasuremisohus keel ning selle elushoidmise nimel tegutseb The Ejak Language Project. Eesti keel ja ejaki keel on väga erinevad keeled ning sellest võib
⇒肖 ⇒ 八 E I PEA PAIKA 1 v¨aike, pisike (m˜oo˜ tmetelt) 4 enda halvustamine viisakas k˜ones 2 kergelt suhtuma, mitte paljuks pida- 5 v¨aikest viisi, veidi ma 6 kohe, veidi aja p¨arast 3 v¨aeti, tilluke t¨uu¨ p 7 kerge, v¨aike prefiksina 千 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 3 78 32 27 卜文 ✄ じん ひてん ✂形声 ✁H¨aa¨ ldusosuti on 人, millele alaossa lisatud 肥点. 〔説文〕seletab kui
. on , s~ojavangi u 126 ¨lekuulamine £ ¢ on sarnane , m~onikord . m¨ argitakse vaimu on lisatud ka h¨a¨aldusosuti , pronkskiri kasu- . nimetab kahek- tab prefiksina sat eri nimega tuult , mis t¨ ahendustes. Hilisem ka- putukad kaheksa p¨aevaga 120 h¨avitavad. Luu- ja pronkskir- seletab kui paigalole- ja m¨argikujudes kut , hilisemad t¨ahendused
annaabi.ee 
